Eile Tallinna Tehnikaülikoolis aset leidnud konverentsil Rootsi Äriauhind 2010 valiti aasta noorettevõtjaks kokanduskultuuri edendaja Anni Arro. Naine.postimees.ee küsis värske tiitli omanikult, mis teda julgustab töös ja ettevõtmistes.
Aasta noorettevõtja Anni Arro: elan lihtsat tööinimese elu
27. oktoober 2010, 15:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anni Arro, mida teile saadud tiitel tähendab? Tuli see suure üllatusena?
See tuli mulle väga suure üllatusena, kuna ma ei ole harjunud saama auhindu või üldse tunnustust äri valdkonnas. Ikka on, kas parim võileib või parim kook või parim kokaraamat. Eks ta ongi mulle pigem nagu tore kompliment. Natuke tegi nalja ka, et lõpuks ometi olen ärinaine.
Mis teid oma ettevõtmistes julgustanud? Pean eelkõige silmas julgust kohvikut avada ja minna seda rada pidi, mille valinud olete.
Ma ei oskagi muudmoodi asju teha. See on kuidagi ainuõige. Kui mul tuleb idee ja ma tunnen, et see idee viib mind edasi ja see idee annab mulle energiat, siis ma saan aru, et see on õige asi. Ja kui mind miski asi innustab, siis üldiselt tuleb see hästi välja.
Need asjad, mis ei huvita, need ei õnnestu ka. Tegelikult olen ma päris julge inimene. Võib-olla ma ei ole lihtsalt sellist karmi laksu veel saanud, aga siiamaani olen julgelt edasi läinud.
Nii et noorus on eeliseks?
Täpselt, ma mõtlengi, et noorus. Võib-olla vanemana ei julgekski nii suuri samme teha. Samas ei olnud mul Komeediga midagi kaotada ka. Mis seal ikka, teeme ära!
Varem te midagi taolist teinud pole?
Ma olen kujundanud kohvikuid ja ema galeriid Haapsalus, kus ma hetkel ka olen. Komeet on selles mõttes kõige suurem ja võib-olla iseseisvam samm. Ikkagi ise olen osanik selles projektis - see kohe tõstab oluliselt kohusetunnet, vastutad asja eest rohkem. Komeedi puhul närveerin palju rohkem. Ma ei saa aeg-ajalt öösel magada, kui midagi ebaõnnestub. Võtan isiklikumalt asja.
Milline on teie igapäevane roll Komeedis?
Teen palju erinevaid asju. Koostan menüüsid, ürituste pakkumisi korraldame koos juhatajaga, jälgin, et asjad olekisd igapäevaselt korras. Nii suure koha puhul tuleb koguaeg kontrollida ja vaadata sedagi, kas ikka saiake on hea ja kas toit maitsev. Koguaeg on midagi teha. Põhiraskus langeb juhatajale, aga temaga koostöös ajame neid asju.
Mida teistele noortele soovitate, kel idee kusagil küpsemas, aga ei julge seda teostada?
Esiteks, tuleb kindlasti läbi mõelda, kas seda asja, mida sina tahad, ka teistele vaja on. Kui tunned, et see lünk on täitmata ja sellel oleks ruumi meie väiksel turul, ja tunned kuidagi, et süda põksub ja see innustab sind ja sul on jaksu ja jõudu, siis tuleb proovida. Minu arust on kõige hullem see, kui jäädakse lihtsalt istuma ega tehta mitte midagi.
Proovida võib alati, kui just tõesti miljonid pole mängus. Alustada tuleks millestki väiksemast. Ei tasu võtta kohe megasuuri plaane ette ja siis pettuda, et ei õnnestu. Mina olen ka vaikselt, pulk pulga haaval läinud edasi ja nii ma liigun.
Iga asja taga on suur töö. Ei ole nii, et kohe on kõik hästi. Komeet ka tundub väliselt nii glamuurne ja nüüd lisaks see auhind - tegelikult elan ma väga tavalist ja lihtsat tööinimese elu, rügan hambad ristis nagu kõik teisedki. Kui oled kindel, et sul on piisavalt energiat, siis tasub panustada.
Mida arvate auhinnareisist Rootsis asuvasse jäähotelli?
See on väga tore. Ma ei lootnud midagi saada. Minu jaoks oli see väga positiivne uudis, kuna mul endal pole hetkel majanduslikult ehk nii hästi, et lihtsalt minna kuhugi reisile. Selles mõttes tuli auhind väga mõnusalt praegu, saan korraks lihtsalt ära käia ja see jäähotell kõlab väga huvitavalt.