Paar päeva tagasi avaldasime loo sellest, et mõned kasvatuseksperdid on arvamusel, et lapsevanemal ei sobi lapsele suu peale musi teha. Nende selgituseks oli see, et musitamine on seksuaalse alatooniga tegevus.
Lugejad arvavad: selles pole midagi imelikku, kui vanem teeb lapse suule musi
19. august 2015, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurisime loo juures olevas gallupis, kas lugejad teevad lapsele suule musi. Gallupist on praeguse seisuga osa võtnud 402 inimest ja 81 protsenti (327 inimest) vastas, et nemad teevad lapse suule musi, sest selles pole midagi imelikku. 14 protsenti (57 inimest) vastanutest arvas, et lapsele suule musi tegemine pole sünnis. Ülejäänud 5 protsenti vastas, et laps on selleks liiga vana või nad teevad seda mõnikord.
Toome teieni ka mõned arvamused kommentaariumist ja sotsiaalmeediast.
«Mina teen küll oma lastele suu peale musi. Muidugi nad pole nii suured ka veel, aga viiene teeb ainult mulle suu peale musi, teistele teeb põsele. Nii olen talle õpetanud. Väikse vennaga teevad ka vahel suu peale musi. See on ju ainult musi, mitte suudlemine. Pigem on rinnaga toitmine seksuaalne tegevus.»
«Minu arust tundub see väga imelik, kindlasti on ka hügieen mängus, aga mulle isiklikult tekitab vastikust, kui näen ema lapsele musi andmas suule. Nägin kord teismelist tüdrukut, kelle ema tegi talle ühistranspordis musi. Seda oli vastik vaadata. Armastust vanema ja lapse vahel saab väljendada kallistuse ja põsemusiga, lisaks ka hääletooni, kiitmise ja hoolivuse abil (st kui sa tunned huvi lapse tegemiste vastu jne).»
«Kui vanemad musitavad suule, pole hullu. Küll aga mu sõbranna on mitmeid kordi lapsele õpetanud, et tee tädile musi ja kui laps huuli torutades mulle huultele musi teeb, siis see küll minu arust okei ei ole. Eriti arvestades seda, et ta lapsel on pidevalt nohu, köha või kõhugripp. Emmed-issid, musitage nii, kuis tahate, aga ärge õpetage last igale tuttavale huultele musi tegema.»
«Ei ütleks, et see pole sünnis, pigem pole hügieeniline. Igatahes mina ei tee ei suurele ei väiksele lapsele suule musi. Teen põsele.»
«See on suuresti kultuuriruumi ja kasvatuse küsimus. Kui laps saab kodust ja ümbruskonnalt signaali, et suule musitamine on intiimne või seksuaalne, siis ta ka reageerib sellele niimoodi. Aga kui talle antakse domineeriv signaal, et see on lähedase poolehoiu ja hoolivuse näitamine, siis ta reageerib sellele vastavalt. Kui ma olin Malaisias, siis ma arvasin, et minu keskealisel naabriproual on palju teismelisi armukesi või siis kliente, keda ta alati suule musitas. Hiljem sain tead, et need olid ta lapsed, vennalapsed ja nõod. Malaisias ei olnud sellel midagi pistmist seksuaalsusega. Ja kui lapsevanem Eestis suudab oma lapsele selgeks teha, et selles ei ole midagi imelikku ja suudab sellega kaasas käivast lääne hälbest lahti murda, siis võib ta ju seda teha, me ei pea laskma ennast vormida ühiskonna tabude järgi, vaid kontrollime ise oma keha. Teismelisel hakkavad füüsiliselt protsessid käima ainult siis, kui ta loob seoseid. Vanasti käis terve pere või isegi suguvõsa alasti saunas ja kellelgi ei tekkinud ebaloomuliku reaktsiooni vaadates oma venda või isa või keda iganes. Need tabud ja rikutus on meie ühiskonna, mitte meie probleem mitte. Nt ma olin veel 12-aastane, kui mind vannitati koos minu kaksikvennaga. Kellelgi ei tekkinud mingeid imelikke arvamusi ega reaktsioone.»
«Minu arvates inimesed, kes mõtlevad, et lapse musitamine on perversne, on ise rikutud mõtlemisega. Mu poja musutab oma ilase suuga pidevalt mind ja ma ei lükka ta nägu eemale. Varsti ei musuta ta enam niikuinii. Kõnnib kaarega mööda ja kallistab-musitab sõbrannasid. Vanemate ja laste vaheline armastus on ju teistsugune kui paaridevaheline. Miks vaja nii halvaks musitamine mõelda?»
«Olen viie lapse ema, osa lapsed juba ammu täiskasvanud ja kõik on saanud suule emme käest musi. Muidugi mängib siin suurt osa ikkagi lapse vanus, kuid ajuvaba oleks see, kui ma oma pisikestele lastele ei võiks enam musi teha, seega tahaks öelda, et kõiki targutajaid pole vaja tõsiselt võtta.»
«Kuidas saab lapse ja tema vanema vahelisele armastusele piiri panna, see on ju maailma kõige ehedam armastus! Mina armastan oma lapsi piiritult ja mitte keegi ei tule meile piire seadma!»
«Oleneb siiski lapse vanusest. Kuni 3. eluaastani on musi tegemine normaalne, aga koolilapse puhul on veidike imelik, kui isa annab suule musi ja võtab tütrekese sülle nii nagu naist võetakse. Põsele jm on ka ju tore musi teha. Ma ei poolda ka lusikate jagamist, miks peaks musi suule sellest erinema?»
«Mina musitan küll oma last ega pea seda ebahügieeniliseks, sest tegemist ei ole suudlemisega, seega kõik minu bakterid jäävad ikkagi minule. Musi väljendab kiindumust, suudlus aga iha ja seksuaalsust. Täiesti erinevad asjad.»
«Ma ei tea, kas see on sobilik või pole, eks see ole igaühe enda mõelda. Aga mina ei tee oma lapsele suu peale musi, sest pean seda ebahügieeniliseks. Ei pea ju otse suule musitama, et oma suurt armastust välja näidata. Aga kes tahab, lasku käia - ma ei pea seda kindlasti haiglaseks.»
«Jah, lapsevanemal on sobilik oma last suule musitada. See, kes arvab, et see pole sünnis, sellel inimesel endal on mingid sügavad probleemid. Minu ema teeb mulle siiani musi suule...»
«Mina ja minu laps tunneme end täiesti hästi, kui väljendame oma tundeid põsemusi, kallistuse või sõnadega. Kuna ma olen lapsevanemana ennast kurssi viinud, mida võib suu peale musi tehes lapsele edasi kanda, siis ma ei pea suu peale musi tegemist õigeks.»
«Mina ise lõpetasin lapsena sellise kallistamise/musitamise pereliikmetega kuskil enne teismeiga ära. Ise musitan suule ja kallistan oma pisikesi lapsi seni, kuni nad samamoodi distantseeruvad ja tunnevad, et enam ei taha. Hügieeni osas, saan aru, et mõnel on foobia. Aga väita, et oma laste musitamine on kuidagi sündsusetu, kui sa ise samal ajal ebasündsalt ei mõtle, on lauslollus ja ajuvabadus.»