Lapsevanemad võivad kinnitada, et laste kasvatamine on üldiselt tore ja elu rikastav kogemus, kuid kindlasti tuleb lastega ette ka raskusi. Iga lapsevanem tegeleb raskustega erinevalt, näiteks mõned eelistavad lastega kodus olemise asemel tööle minna, et n-ö närve puhata.
Sellise valiku tegi ka Angie Fairchild, kes tunnistab, et kuigi tema kaks poega on kõige armsamad, toredamad ja armastusväärsemad lapsed maailmas, ei ole elu väikeste lastega alati lihtne. «Ma armastan oma poegi üle kõige ja ütlen seda neile võimalikult tihti. Meil on koos väga lõbus ja me naerame palju. Aga mõnikord mõjub muserdavalt see, kui uuel vaibal on sulanud šokolaadi plekid, kui köögipõrandale on joonistatud või kui üks poistest kiusab teist,» tunnistas naine RedBookile antud intervjuus.
Fairchildi sõnul on nende majas üsna sage selline olukord, et ta on suutnud oma beebi õhtul magama panna, kuid ärkab pool tundi hiljem üles selle peale, et eelkooliealine poeg on voodisse pissinud. «Mõnel päeval lähen vannituppa, helistan oma sõbrannale, kelle abielu on lagunemas ja nii me nutame kahekesi. Istun vanniäärel ja üritan ignoreerida neid pisikesi sõrmekesi, mis ukse all krabistavad,» ütles Fairchild.
Viimasel ajal on tema päevad aga rõõmsamaks muutunud. Naine viib mõlemad lapsed lastehoidu ja saab tänu sellele oma tööasjadega tegeleda. «Ma saan klientidega rahulikult vestelda ilma, et keegi vahele segaks või süüa nõuaks. Ma pole kunagi pidanud oma kolleegidele tegema märkust, et põrandalt ei tohi midagi süüa ja kordagi ei pea ma nendega rääkides mainima sõnu «kaka» või «tatikoll»,» rääkis naine ja lisas, et pärast paaritunnist tööpäeva on ta valmis lastega taaskohtuma ning neid kallistustega üle külvama.
«Tööl saan teiste täiskasvanutega koos keerulisi probleeme lahendada. Ma õpin uusi asju ja õpetan ka teistele nii mõndagi,» kirjeldas Fairchild, miks ta naudib laste kõrvalt töö tegemist. «Töö stimuleerib mu aju ja ma tunnen, et saan anda oma panuse,» sõnas ta ja rõhutas, et see aitab tõsta tema enesekindlust. «Loomulikult saab enesekindlust tõsta ja aju stimuleerida ka muul moel, näiteks heategevusega tegeledes, raamatuid kirjutades või mööblit restaureerides. Aga tööl saan ma selle eest ka raha, tänu millele on mul kodu ja ma saan lastele kõike lubada.»
Ka laste kasvatamine on Fairchildi sõnul kahtlemata rahuldust pakkuv ja huvitav ülesanne, aga hoopis teistmoodi kui töötamine. Laste kasvatamine on kui korduv harjutus, mille jaoks on tarvis kannatlikkust ja empaatiat, samas on see ka harjutus, mis nõuab õppimist, õpetamist ja arenemist. «Tunnen, et mul on lastele palju enamat pakkuda, kui ma olen enda hinge eest hoolitsenud,» arvas Fairchild.