Seoses käimasoleva lugejamänguga kirjutas meile Anni, kes jagab teistega nippe, kuidas reguleerida lapse nutiseadmete kasutust.
Lugeja kirjutab: vanemad peavad nutiseadmete kasutamisel lapsele eeskujuks olema
17. august 2015, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie kodus kasvab 14-aastane poisslaps. Tõeline rüblik, kes paistab silma väga suure suhtlemisvajaduse, rõõmsameelsuse ja paraku ka mõningase pinnapealsusega. See viimane puudutab eelkõige erinevaid käske ja keelde, mis tema puhul rõõmsa süüdimatusega lihtsalt ühest kõrvast sisse ja teisest välja kipuvad voolama. Seega oleme kokku puutunud ka nutiseadmete liigset kasutamist puudutava probleemiga.
Oma last tundes ei olegi me neid nutiseadmeid koju liiga palju muretsenud. Lapse kasutada on arvuti ja nutitelefon. Arvutis mängib ta mänge, nutitelefonis suhtleb ja teeks seda pidevalt ning ohjeldamatult, eriti öösiti. Arvuti kasutamisel peab ta arvestama, et mitte üle paari tunni korraga ja mängimisele peab järgnema paar tundi muud aktiivset tegevust – õues sõpradega rattasõit, ujumine, jalgpall jne. Arvutisse ei lähe pärast kella 22.00 õhtul.
Meie pere kõige paremini töötavateks nippideks, et nina nutiseadmest välja saada, on olnud:
- Trenn, tõsine trenn. Lapse enda valitud trenn, mida ta naudib ning mis võtab väga suure osa tema vabast ajast ja võhmast. Seega nutiseadmete jaoks ei ole neil hetkedel lihtsalt mahti.
- Palju ühiseid ettevõtmisi perega. Ja siin on vajalik meie enda (vanemate) eeskuju. Ei tee oma restoranieinest pilti, ei tag'i ennast igale poole sisse, ei loe igal sekundil iga uut töökirja.
- Selle suve mureallikaks olid lapse öised suhtlused telefonis. Lõpuks istusin arvuti taha ja otsisin välja kõik rakendused, mis puudutasid seda, kuidas saab lapsevanem oma lapse nutiseadme kasutust piirata, ja kutsusin siis oma teismelise. Tutvustasin neid kõiki talle ükshaaval ja nähes, kuidas tema nägu järjest tõsisemaks muutus, ei olnudki mul vaja muud, kui lisada, et kui ta õhtul kella kümneks veel oma vestlusi lõpetada ei suuda, siis kasutan hoiatamata mõnd oma lemmikut. See toimis.
Mul on hea meel, et meie kokkulepped enam-vähem toimivad ja laps oskab omale tegevust ning ajaviidet leida edukalt ka ilma nutiseadmeta. Mul on hea meel, et ma tegelikkuses pole pidanud ühtegi rakendust kasutama, et sundida last telefonist eemale hoidma. Tunnen, et see oleks mulle endale vist sama ahistav ja ebameeldiv kui temalegi.
Hea lugeja, kui sinagi soovid oma nõuandeid teistega jagada ja osaleda koolitarvete loosimises, loe siit lähemalt lugejamängu kohta!