Postimehe naisteportaali lugeja kirjutas mõtlemapaneva arvamusloo sellest, kuidas meie ühiskonnas on naiste rinnad muutunud seksisümboliks, kuigi tegelikult on need mõeldud imetamiseks.
Lugeja kirjutab: kas naiste rinnad on mõeldud meestele või lastele?
15. august 2015, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas naiste rinnad on mõeldud meestele või lastele – see pealkiri võib olla veider, kuid mulle tundub, et selline küsimus on täiesti olemas.
Viimasel ajal on palju räägitud rinnaga toitmisest. Teadagi on see teema ikkagi kuidagi tabu. Avalikus kohas rinnaga toitmist peavad paljud kohatuks. Nagu Postimehe naisteportaali ühes artiklis lugeda võis, tekitas tohutu arutelu see, et keegi imetas sõbranna last. Viimasega seoses meenub mulle, et mäletan, kuidas mu ema rääkis, et kui mina sündisin, oli sünnitusmajas üks beebi, kelle ema oli ta hüljanud. Ja kuidas siis kõik värsked emad seda last ka rinnaga toitsid.
Olen oma last rinnaga toitnud, ka avalikus kohas. Pean rinnaga toitmist normaalseks ja tähtsaks. Ometi pean tunnistama, et mul on ebamugav näha rinnaga toitvat ema, isegi pildi peal. Justkui midagi häiriks. Küsin endalt, et mis mind siis ometi häirib?
Ma arvan, et asi on selles, kuidas teatud teemasid on ajas käsitletud. Rinnad on meie ühiskonnas selgelt seksisümboliks. Justkui oleks need mõeldud ainult meestele. Ometi teame, et rinnad on esmajoones mõeldud imetamiseks – seega beebidele.
Ma ei ole küll mingi spetsialist, kuid minu teada kultuurides, kus käiakse palja ülakehaga, ei ole rinnad niisuguseks seksisümboliks nagu meie ühiskonnas. Seega rindade tähenduse oleme vist ise määranud ja sellest ka ebamugavus rinnaga toitmise teemal. Aga beebid ei tohiks selle pärast kannatada!
Rinnad võivad ju meestele rõõmu pakkuda, kuid minu arvates kuulub eelisõigus beebidele. Ja üldse võiks seda teemat rohkem huumoriga võtta. Laiem silmaring on alati abiks. Sümbolid ei ole alati tegelikult sellised, nagu me arvame neid olevat. Me omistame sageli asjadele tähendusi ilma igasuguse loogikata.