Kas oled mõnikord keset ööd ehmatades üles ärganud, sest nägid halba unenägu? Halbu unenägusid võib aeg-ajalt ikka ette tulla, aga millest on need tingitud?
Huvitavaid fakte õudusunenägude kohta
24. juuli 2015, 19:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Good Housekeeping pani kirja mõned huvitavad faktid õudusunenägude kohta.
1. Hirm pole ainuke põhjus, miks me näeme õudusunenägusid. Segadus, süütunne, vastikustunne ja kurbus võivad samuti tekitada õudusunenägusid.
2. Õudusunenäod võivad enesetunnet parandada. Teadlased tegid huvitava avastuse: halvad unenäod peegeldavad sageli stressi ja muret, millega seisad ärkvel olles silmitsi ning magades kasutab aju neid hirme ära ja jutustab neist oma loo. See on aga väga positiivne. Miks? Ärgates mäletad halba unenägu ja võtad seda, kui minevikus toimunud sündmust. See aitab muredest kaugeneda.
3. Su aju on tegelikult ärkvel. Võiks ju arvata, et magamise ajal on kogu keha n-ö välja lülitatud, aga tegelikult on aju ärkvel ja töötleb kõike, mis sinuga päeva jooksul juhtus.
4. Õudusunenäod võivad füüsiliselt kasulikud olla. Enamasti võib unenägusid näha REM-une ajal. Selle uneperioodi vältel väheneb vereringe ajju ja veri suunatakse lihastesse ning mujale. See mõjub positiivselt kasvu- ja stressihormoonidele, immuunsüsteemile, südamele ja vererõhule. Kuigi õudusunenäo tõttu tahaks kiiresti silmad avada, et unenäost pääseda, võib kehale kasulikum olla, kui magad edasi.
5. Hilisõhtused snäkid võivad tekitada õudusunenägusid. Söömine enne magamist kiirendab ainevahetust ja annab ajule märku, et aju peaks olema aktiivne olema ning see võib põhjustada õudusunenägusid. Samuti võiks vältida õudsete raamatute lugemist ja filmide vaatamist.
6. Ka ravimid võivad põhjustada halbu unenägusid. Õudusunenägusid võivad tekitada näiteks antidepressandid ja muud ravimid, aga ka narkootilised ained. Ka vererõhku reguleerivad ravimid mõjutavad unenägusid.
7. Õudusunenäod on laialt levinud. Lapsed näevad sageli õudusunenägusid ja teadlased on kindlaks teinud, et 50-70 protsenti täiskasvanutest näeb aeg-ajalt halbu unenägusid. Naised näevad neid tihemini kui mehed. 2-8 protsenti täiskasvanutest võib üsna tihti näha unes midagi häirivat.
8. Õudusunenägusid on võimalik peatada. Lisaks sellele, et teatud käitumise ja toiduvalikute abil on võimalik halbu unenägusid vältida, saab neid peatada ka siis, kui need on juba alguse saanud. Mõned psühholoogid on veendunud, et unenäo ajal on võimalik endale teadvustada, et see, mida sa näed, ei ole reaalne. Tänu teadlikkusele on võimalik ka negatiivsetele unenägudele lõpp teha.