Enamik õnne uurivatest koolkondadest eelistab ideed, et inimese õnnelikkusel on kindel tase, mis mõnikord langeb, kuid lõpuks tõuseb samale tasemele. Värske uuring pakub õnnele teistsugust lähenemist.
Kas õnnelikuks sünnitakse või kasvatakse?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Rahvuslik Teaduste Akadeemia (National Academy of Sciences) avaldas uuringu, mille kohaselt võib õnne taset püsivalt muuta abikaasa, püstitatud eesmärgid ning töökoormus, vahendas Time.com.
Veerand sajandit kestnud uuringus osales 60 000 sakslast, kelle eluga rahulolus ilmnesid nimetatud perioodi jooksul suured muutused. Ligi 40 protsenti kinnitas, et nende õnnelikkuse tase on muutunud umbes neljandiku võrra ning 12 protsendi sõnul toimus nihe poole võrra. Kusjuures muutused rahulolus olid püsivad.
Paljud kõikumised tulenesid osalejate valikutest ja eluviisidest. Näiteks tehti kindlaks, et neurootilise inimesega abiellumine vähendas õnnetunnet märkimisväärselt. Veel õnnetumaks tegi, kui ise närviline oldi. Kusjuures olukorraga ei suudetud kohaneda ning ebastabiilse kaasaga osalejad jäid püsivalt õnnetumaks kui rahulike partneritega isikud.
Antud uuringu järgi ei tee ka vähene töökoormus õnnelikuks. Leiti, et minimaalsete ülesannetega töötajad olid rahulolematumad kui ülekoormatud inimesed. Kusjuures, vähene töökoormus mõjus pea sama halvasti kui vallaline olemine. Töötusel oli loomulikult õnnele kõige pärssivam mõju.
Teisest küljest olid karjääriinimesed rahulolematumad kui perele pühendunud vastajad ning kõige õnnelikumad olid omakasupüüdmatute eesmärkidega osalejad. Uurimisaruandes märgiti, et edu ja materiaalse heaolu tähtsustamine mõjub negatiivselt eluga rahulolule. Lisaks olid tugevalt usklikud inimesed õnnelikumad kui ateistid.
Oluliseks teguriks oli veel kaal. Sakslased, kes regulaarselt trenni tegid, olid teistest õnnelikumad. Alakaalulised mehed olid samas vähem lustlikud kui tüsedamad või ülekaalulised. Täidlased naised olid aga suhteliselt õnnetud. Uuringu järgi pärsib ülekaalulisus naiste eluga rahulolu enam kui üksik olemine.
Samas võib tekkida küsimus, kas inimesi tegi õnnelikuks treening või käib asi vastupidi. Raporti järgi võib õnnetutel või masendunud inimestel olla raske sotsiaalseid väljundeid leida või regulaarselt sporti teha. Mõned neurootikud peavad jällegi vahel leppima sama närvilise partneriga. Neil juhtudel oldi õnnetu enne valikute tegemist, mitte nende tõttu.
Miks õnne uuritakse?
Majandusteadlased ja poliitikud kasutavad uurimusi ühiskonna heaolu mõõtmiseks. Kuna jõukus suudab inimese rahulolu vaid osaliselt tõsta, siis püütakse tuvastada, milliseid eesmärke peaks rahvas looma.
Kui iga inimese õnn sõltuks geenidest ja varajasest lapsepõlvest, siis ei saaks ühiskonna heaks just palju ära teha. Uuringu põhjal tuleks rahulolu tagamiseks aga edasi püüelda. Kui see neid endid vaid õnnelikuks teeb.