Seitse tõde, mida lapsevanemad tahaksid jagada nendega, kel pole lapsi

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Enne lapsevanemaks saamist mõtlevad paljud, et neist ei saa kunagi selliseid vanemaid, kes virisevad pidevalt selle üle, kui väsitav on lapsevanemaks olemine ja kui vähe neil on vaba aega. Ometi juhtub pärast lapse sündi tihtipeale nii, et need on ainsad jututeemad, mida lapsevanemad teistega jagavad.

Järgnevalt on välja toodud seitse tõde, mida lapsevanemad sooviksid jagada nendega, kel veel lapsi pole, kirjutab YourTango.

1. Vabadus on kõige väärtuslikum kingitus

Mitmed lapsevanemad tunnistavad, et neil on raske meenutada, kuidas nad veetsid oma vaba aega enne laste sündi. «Mida ma tegin siis, kui mul polnud kaht põngerjat, kes vajasid pidevalt mu tähelepanu?» imestas üks isa. Lapsevanemad tahaksid, et ilma lasteta täiskasvanud saaksid kasvõi korraks proovida, milline on elu koos lastega. Alles siis õpid sa oma vaba aega tõeliselt hindama.

2. Ilma lasteta täiskasvanud hirmutavad lapsevanemaid

Lapsevanemad tunnevad, et nad ei oska suhelda nendega, kel pole lapsi. Neile tundub, et kui nad lähevad mõnel vabal õhtul välja, on nad kahtlemata valesti riides või reedab miski nende juures, et neid ootavad kodus väikesed põngerjad. «Kas teised arvavad, et lapsevanemad on kõik rumalad sellepärast, et meil pole millestki muust rääkida, kui lapse seedimisest?» tõi üks ema näiteks, millest tema teistega väljas käies on mõelnud.

3. Lapsevanemad ei kritiseeri neid, kel pole lapsi

Paljud inimesed arvavad, et nad «teavad», missugune inimene võib üks kolme lapse ema olla, aga tegelikult on see ju individuaalne. Iga inimene on erinev ja samamoodi, nagu lapsetud naised ei peaks kritiseerima emasid, ei kritiseeri emad ka neid naisi, kel pole lapsi. «Mõnes mõttes ma isegi kadestan neid, kes on enda jaoks kindlaks teinud, et nad ei taha kunagi lapsi saada,» tunnistas üks lapsevanem. «Mul pole laste vastu midagi, aga ma imetlen inimesi, kes tunnevad end nii hästi ja teavad täpselt, mida nad elult tahavad.»

4. Mähkmevahetus võib olla hea eluline õppetund

«Ma ei väida, et lastetutel inimestel oleks mõttetud elud. Ma väidan hoopis seda, et mähkmete vahetamine kasvõi korra elus muudab inimest,» sõnas üks isa. Raske on elu väga tõsiselt võtta või endast väga heal arvamusel olla, kui su käed on parajasti kellegi teise kakaga koos. Elus on vahel olla ka alandlik.

5. Lapsevanemad tahaksid, et lastetud inimesed mõistaksid, mida nad kogevad

Lapsevanemad on arvamusel, et lastetud inimesed mõistaksid neid paremini, kui nad teaksid, millega vanemad pidevalt kokku puutuvad. «Mu 27-aastane vend hoidis üks päev mu lapsi umbes poolteist tundi. Paar päeva hiljem ta endiselt taastus sellest. Ta tunnistas, et ei suutnud selle aja jooksul midagi muud teha, kui vaid lastele keskenduda. Isegi tualetti ei jõudnud minna!» rääkis üks isa.

6. Lapsevanemad on teistele tänulikud

Pole mõtet võrrelda ja vaielda, kelle elu on raskem – igaüks on erinev ja igaüks elab elu nii, nagu ise heaks arvab. Lapsevanemad on suutelised palju asju tegema, aga võite kindlad olla, et see nõuab aega, energiat ja tähelepanu, mida saaks ka teisiti kasutada. Sellest tulenevalt on vanemad tänulikud neile, kes tegutsevad teistes eluvaldkondades ja teevad nende elu veidi lihtsamaks.

7. Need, kel pole lapsi, ei peaks hirmu tundma

Kuigi laste kasvatamine on mõnikord raske ja väsitav, on see täiesti tehtav. See on ilmselt üks parimaid asju, mida inimene saab oma elus kogeda. Tuleb vaid asjad läbi mõelda ja langetada otsus, kas laiendada oma peret või mitte. Sealt edasi tuleb kõik juba loomulikult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles