Kui otsime abi mõne vaimse tervise probleemi korral, võivad arstid soovitada mitmeid erinevaid ravimeid ja meetodeid, kuidas probleemist lahti saada. Aga üsna harva räägitakse sellest, et tegelikult võiks muuta oma elustiili.
Neli elustiilimuutust, mis mõjuvad vaimsele tervisele hästi
16. juuli 2015, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illinoisi ülikoolis läbi viidud küsitlusest selgus, et umbes pooled neist, kel on probleeme vaimse tervisega, ei ole saanud nõuandeid elustiilimuutuste osas. See on aga suur puudujääk, sest elustiilimuudatused – parem toitumine ja treening – võivad olulised inimese elukvaliteeti parandada, kirjutab Psychology Today.
Arsti poole pöördudes võid ise julgelt küsida, kas saaksid oma elustiili kuidagi muuta. Kaaluda tasuks ka järgmist nelja muudatust.
1. Muuda oma toitumist
Teadlased on kindlaks teinud, et see, mida me sööme, mõjutab otseselt meie vaimset tervist, seda nii heas kui halvas mõttes. Näiteks puu- ja juurvilju seostatakse parema vaimse tervisega. Seda on oluline teada, sest vaimne heaolu – optimism, õnnetunne, enesehinnang ja vastupidavus – kaitseb meid nii vaimsete kui füüsiliste probleemide eest.
Kõrge rasvasisaldusega toidud võivad aga soodustada probleemide teket. Näiteks tehti uuringutega kindlaks, et kõrge rasvasisaldusega menüü võib suurendada ärevust ja tekitada muuhulgas mäluprobleeme. Õnneks on mõned rasvad, mida peetakse pigem heaks. Näiteks oomega-3-rasvhapped, mida leidub lõhes, võivad aidata depressiooniga võidelda.
Suhkru tarbimist tuleks kriitiliselt piirata. Suhkur võib panna kehakaalu kõikuma ja tekitada sõltuvust. Samuti on kindlaks tehtud, et suhkur võib suurendada depressiooni ja muuta vaimse tervise probleemide sümptomeid hullemaks.
2. Tee rohkem trenni
Enne, kui hakkad kõvasti trenni tegema, tasuks oma arstiga veidi nõu pidada, aga kasu on trennist kahtlemata, eriti neile, kel on probleeme vaimse tervisega. Teadlased on kindlaks teinud, et treening on depressiooni ja ärevushäire korral lausa imeravim ning arstid peaksid seda patsientidele rohkem soovitama. Uuringute tulemusel on tuvastatud, et ka kergemad aktiivsed tegevused – näiteks aiatööd ja jalutamine – aitavad depressiooniga võidelda. Treening mõjub hästi ka neile, kes põevad skisofreeniat.
Lisaks eelpool mainitud positiivsetele asjadele aitab treening ka kehakaalu normis hoida. See on väga oluline, sest kaalutõusu võivad põhjustada ka ravimid, mida kirjutatakse välja erinevate vaimsete häirete raviks.
3. Tee tutvust erinevate meetoditega, kuidas stressi leevendada
Stress soodustab vaimsete probleemide tekkimist ja vaimsed probleemid tekitavad stressi. Nõiaringist välja murdmiseks tasuks proovida stressi oma elus vähendada. Proovi näiteks mediteerimist: teadlased on avastanud, et kui kolmel järjestikusel päeval 25 minutit mediteerida, siis see vähendab stressi ja muudab sind vastupidavamaks. Mediteerimisest on palju abi neile, kel on probleeme ärevuse ja depressiooniga.
Stressi aitab vähendada ka jooga, mis on ühtlasi ka heaks treeningvormiks. Queensi ülikoolis selgitati välja, et jooga võib aidata muuta ka seda, kuidas me maailma näeme.
4. Jälgi, et saaksid piisavalt magada
Me kõik tahaksime iga öö korralikult magada, aga alati see ei õnnestu. Selleks, et iga öö pakuks piisavalt puhkust, tasuks sisse seada korralik unerutiin. See tähendab, et lähed igal õhtul voodisse ja ärkad hommikul samal kellaajal. Päeva jooksul võiksid teha trenni (pigem varem kui hiljem), vältida raskeid toite ja kofeiini, mediteerida ja unustada tegevused, mis võivad und häirida.
Elustiili tasuks muuta ainuüksi sellepärast, et paremini magada, kuna väsimustunne võib negatiivseid emotsioone veelgi võimendada. Väsimuse tõttu ei langeta me tervislikke toiduvalikuid, mistõttu võib kehakaal hakata tõusma. Samuti on kindlaks tehtud, et unepuuduse tõttu võivad näiteks skisofreenia sümptomid hullemaks muutuda.