Maailmakuulsad investorid ja õpetajad Kim ja Robert Kiyosaki ütlevad ajakirjale Üks antud intervjuus, et kui sul on suur unistus, tuleb alustada väikestest sammudest ning ennast harida, palju õppida.
Kiyosaki: kui sul on suur unistus, tuleb alustada väikestest sammudest
13. oktoober 2010, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamasti arvatakse, et rikkad inimesed kasutavad teisi ära, elavad teiste arvelt. Aga kui mulle meeldivad hoopis sellised lahendused, kus kõik võidavad ja kedagi ära ei kasutata?
Kim: Kui tahad edukas olla, siis nii peabki tegutsema.
Robert: Vaata oma tegevust kui vahetust, sest pead tagasi saama selle, mida oled panustanud. Kui paned näiteks aktsiatesse 25 miljonit, siis pead ka vähemalt selle 25 miljonit tagasi saama ja tehingu käigus kelleltki oma töö eest tasu võtma.
See võib tunduda ebaõiglane, aga elu pole ju üldjuhul õiglane – söövad ju tiigrid inimesi, kuigi relv inimese käes on võimsam kui tiiger. Aga kui hakkad teisi petma, siis ei saa äri teha.
Kui petan, siis ei taha keegi enam minuga tegemist teha – ta ei anna näiteks enam näole, kui temaga ühendust võtan. Kui inimesed mõtlevad, et win-win tähendab võrdsust, siis see pole tõsi. Kui nad mõtlevad, et see tähendab õiglust, siis ka see pole tõsi.
Õpetate oma raamatutes suurelt mõtlema, aga soovitate samas alustada väikselt. Kas siin pole vastuolu?
Robert: Kui sul pole kohe võtta sadu tuhandeid, siis on targem alustada väikselt ja igal juhul ennast harida, palju õppida, oma aju toita. Ja kindlasti valida, kellega aega veeta.
Kui viibid vaeste inimeste keskel – ükskõik kui head need inimesed ka pole –, siis oled ka ise vaene. Sest vaeste inimeste mõtted on sootuks erinevad rikaste mõtteviisist. Mõte on energia ja tõmbab omasugust ligi. Ka raha on energia.
Ma ei väsi kordamast: mõte on üks võimsamaid asju siin ilmas ja kahjuks inimesed ei mõista, kui mürgised võivad mõned mõtted olla. Kahjuks põlgavad paljud loovinimesed äri, ja enamasti on kunstnikud ja kirjanikud vaesed, kuigi nad võivad olla väga andekad.
Kim: Kui sul on suur unistus, siis tuleb alustada väikestest sammudest. Kui su suur unistus on saada rahaliselt sõltumatuks, siis tuleb samm-sammult edasi liikuda – õppida, olla protsessis.
Robert: Ka meie teeme endaga päris tõsist tööd. Mõnikord olen nii väsinud, et ei jaksa sporti teha, seepärast palkasin endale treeneri, kes sunniks mind end kätte võtma. Valin väga hoolega, kellega läbi käin, missuguseid mõtteid ja hoiakuid endale ligi lasen.
Tean, et kui muudan oma mõtteid ja reageeringuid, siis saan muuta ka oma tervist. Samamoodi saab mõtteid ja reaktsioone muutes ligi tõmmata rikkust. Enamjagu inimesi aga mõtleb nii tervisest kui rikkusest murega. Näiteks loodavad, et nad ei jää vähki.
Aga kui inimene on juba haige – ükskõik kas tervise või rikkuse mõistes -, mida soovitate tal ette võtta?
Robert: Tuleb lihtsalt ennast muuta. Mu klassikaaslane jäi vähki. Soovitasin tal teise arsti juurde minna. Tema aga ütles, et talle meeldib see arst, kelle juures ta käib. Soovitasin talle oma loodusraviarsti, tema aga raius, et talle meeldib oma arst. Küsisin, miks talle meeldib arst, kes kuulutab talle surma. Klassikaaslane leidis, et ta on tore inimene ja oma ala parim spetsialist.
Sama lugu on rahaga – inimesed, kes on pankrotis, saadavad oma lapsed kooli õppima. Aga mida õpetatakse koolis raha kohta? Mitte midagi. Tuleb mõtlemist muuta. Paljudele on see väga raske, ja mida vanemaks saad, seda raskem on.
Samas on just mõttemuutus see, mis aitab, kui sul ei ole tervis korras või sa pole jõukas. Aga nii kerge on ju endiselt edasi lasta ja mitte midagi muuta. Aga muutus pole võimalik, kui jätkad samamoodi, teed samu asju.
Einstein ütles: probleemi pole võimalik lahendada, kui kasutad sedasama mõtlemist, mis probleemi põhjustas. Seda mu klassikaaslane just tegi – keeldus minemast teise arsti juurde ja käis edasi selle arsti juures, kes ütles, et ta sureb.
Kim: Mulle meeldivad inimesed, kes tõukavad mind nii kaugele üle piiri, kuhu ma iseseisvalt ei läheks. Ka jõukuse saavutamisel on sama lugu – kui olen mugavustsooni jõudnud, siis peab olema keegi, kes tõukaks mind edasi, et ma mugavustsooni liiga pikalt pidama ei jääks. Meie teeme seda Robertiga vastastikku.