Naine kurdab: mees süüdistab, et ma vihkan tema perekonda

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Perefoorumis jagab oma muret teistega naine, kelle suhted ämma ja mehepoolse perega on viimasel ajal muutunud teravaks. Kui naine üritas mehega aus olla, solvus mees ja süüdistas naist oma pere vihkamises.

Elame mehega eramajas ämmast umbes 3 kilomeetri kaugusel. Ämm on muidu suhteliselt normaalne inimene, aga vahel ajab mind ikka hulluks! Ämmal on endal ka maja – juba 17 aastat on olnud. Nüüd järsku, kui meie saime oma maja, ei saa tema enda maja taha aiamaad teha – vaja meie juurde teha. Ja mees oli sellega nõus! Ütles, et ilus vaadata – ei ole nii palju rohumaad.

Me ise pole jõudnud veel oma aiamaad korralikult rajada (ainult kasvuhoone). Põhjus on lihtne: eelmisel aastal avastati mul vähk ja alles mais lõppes keemiaravi. Ämm käib nüüd iga nädal mitu korda aiamaa eest hoolitsemas. Õhtuti, kui me mehega puhkame või vaatame filmi, hakkab ämm pihta – mul on janu, kas teil kastekannu on, kas labidat saab laenata, kuhu ma selle panen jne.  Mees muudkui jookseb.

Ämmal pole kombeks ette teatada, millal ta meie poole tuleb. Ühel õhtul tulin surmväsinuna töölt, tahtsin meest õues kallistada ja musi anda, aga mehelt tuli vastus: «Ära tee, mu ema on siin.» Kõndisin tuppa ja hiljem selgus, et mind olevat peetud ebaviisakaks, kuna ma ei suhelnud nendega väljas.

Lisaks ämmale tekitab probleeme veel mehe vanem vend, kes on täielik egoist ja elab koos emaga. Ta teenib korralikult, vahetab autosid nagu sokke ja mees muudkui aidaku tal neid parandada – tasuta muidugi. Küll on tal tarvis meie tööriistu, keevitustarvikuid jms. Mul poleks muidu midagi selle vastu, aga kui meil on tema abi vaja, siis kaob ta nagu vits vette. Mehe selgitus/vabandus on see, et vend annab meile intressita laenu. Jah, tõepoolest annab, aga samas helistab iga nädal ja küsib, millal me tagasi maksame (kuigi kohe algul paneme maksegraafiku paika).

Minu mees mõtleb ja muretseb kuidas puid saada, nii meile kui neile, kuidas remonti teha ema juures jne. Viimane kord ei suutnud ma keelt hammaste taga hoida ja ütlesin mehele otse, et ma ei taha, et nad kogu aeg meie juures tolgendavad. Sellest tõusis suur tüli! Mees süüdistas mind, et ma vihkan tema perekonda. 

Ma tahaks rahus olla ja oma pere asjad joonde saada. Ma alles kosun ja viimane asi, mida ma hetkel vajan, on ämm, kes vaikselt mehele sosistab, et ta võib ka meie kasvuhoone ära rohida, nii jube näeb välja. Ma ju alles taastun – las see kasvuhoone olla rohus!

Mees on jube solvunud mu peale ja me pole mitu päeva suhelnud. Kas ma olen tõesti kontrollifriik? Ma ei keela neil meie juures käia, lihtsalt viisakas oleks teha mingi kompromiss, mitte nii, et nad sajavad nädalas korra meie juurde sisse.

Mida teha?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles