Unetus ohustab nii lõokesi kui ka öökulle

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Unehäired ohustavad: öine ärkvelolek kahjustab tublisti töövõimet ja elu.
Unehäired ohustavad: öine ärkvelolek kahjustab tublisti töövõimet ja elu. Foto: Corbis/Scanpix

Paljud on kogenud, kuidas erutus ja elevus ei lase magama jääda, kuid seda mööduvat muret ei saa võrrelda kroonilise unetusega, mis võib elu lausa ära rikkuda.

Uni aitab organismil taastada nii kehalisi kui ka vaimseid jõuvarusid.  Õhtupoolsel ööl on ülekaalus sügav uni – siis lihased lõõgastuvad, hingamine aeglustub, pulsisagedus langeb. Keha rahuneb magades, kuid psüühiline tegevus on une ajal jaotunud tsüklilisteks aktiivsusperioodideks. Sel ajal näeb magaja unenägusid ja liigutab silmi.

Mõlemad perioodid on vajalikud ja kumbagi ei saa ära jätta, selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi unearst Marit Veldi. On neid, kes ei jää õhtul magama, teisalt leidub neid, kes ärkavad liiga vara. Une kestus on lastel pikem, täiskasvanutel keskmiselt sseitse-kaheksa tundi, eakatel veidi lühem.

Inimese bioloogiline kell nihkub aastatega: vanem inimene läheb õhtul varem magama ja tahab hommikul varem üles tõusta.

Habras, katkendlik... ja haiglane

Une puudumist ei saa sugugi üheselt võtta: see on seotud inimese keha ja psüühikaga. Põhjuseks võivad olla stress, depressioon, psühhoosid ja ka paljud haigused. Näiteks patsiendile, kes kurtis sagedast öist ärkamist, näitas uneuuring, et tema katkendliku une tingis südamerütmi häire, millest ta ise teadlik ei olnud.

Samuti võib inimesi öösel üles ajada ülihappeliseks muutunud söögitoru ph-tasemest johtuvad kannatused. Uneuuringutel on tuvastatud, et just see tervisehäda põhjustab 21 protsenti kroonilisest unetusest, mainib doktor Veldi.

Unehäirete klassifikatsioon on lai. Mitteorgaanilised häired jagunevad düssomniaks (sel puhul on häiritud une kvaliteet ja kestus) ja parasomniaks, mille korral esinevad näiteks hirmuunenäod, hammaste krigistamine, uneskäimine, unesrääkimine, norskamine.

«See on päevase elu kaja, aga kui neid ilminguid saab liiga palju, muutub probleem haiguseks, ja sel juhul on vaja pöörduda unehäirete arsti poole,» ütleb Veldi ja lisab, et alati tuleb arvestada inimese omapäraga, sest on nii varase kui hilise uneaja sündroomiga persoone ehk rahvakeeli lõokesi ja öökulle.

Viimased on aktiivsed ja parima töövõimega hilisõhtul, esimesed seevastu töötavad meelsasti varahommikul. Uneuuringud näitavad, et hilised ärkajad ei ole hommikul kell kaheksa võimelised reipalt tööle asuma.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles