Muutmaks seda, kuidas sa maailma vaatad, ei pea palju vaeva nägema. Psühholoog Jennice Vilhauer sõnas, et enesehinnangu tõstmiseks on üks imelihtne harjutus ja iga kord, kui ta suudab oma patsiente veenda seda proovima, on ta üllatunud, et nii tõhusa harjutuse jaoks ei pea sugugi palju pingutama.
Vilhaueri sõnul on asja juures kõige keerulisem see, kui inimene otsustab, et ta ei soovi seda harjutust proovida. Enne, kui hakkad harjutust proovima, pead end veenma, et sellest harjutusest on sulle tõepoolest kasu ja sa oled valmis selle nimel end kokku võtma ning tulemusi saavutama, kirjutab Psychology Today.
Harjutus on järgmine:
Asjad, mida üles kirjutada, ei pea olema sugugi suured, piisab sellest, kui kirjutad «mulle meeldib, et ma hoidsin täna oma kolleegile ust lahti» või «mulle meeldib, et ma ei läinud täna liiklusummikus närvi» või «mulle meeldib, et ma proovin seda harjutust, kuigi ma pole kindel, kas see toimib».
Nende jaoks, kes põevad depressiooni, võib see harjutus olla keeruline. Teadlased on nimelt kindlaks teinud, et depressioonis inimesed kipuvad endas nägema vaid negatiivset. Lisaks sellele on nende kontrollivõime halvatud, mis tähendab, et kui nad on mingi negatiivse skeemi välja mõelnud, hakkavad nad seda oma peas üha uuesti läbi mängima ja neil on lõpuks raske uskuda, et see ei vasta tõele. Depressioonis inimesed kulutavad üsna palju aega sellele, et mõelda asjadele, mis neile endi juures ei meeldi ning neil on raske seda mõttemustrit murda. Mida rohkem sa iseenda peale mõtled, seda lihtsamaks see ajapikku muutub.
Antud harjutus on kasulik, sest see aitab negatiivsete mõtete mustrit muuta ja viib mõtted pigem positiivsetele radadele. Aga pea meeles, et sellest harjutusest pole abi, kui sa lihtsalt mõistad, kuidas see toimub (samamoodi nagu füüsilisele tervisele pole kasu sellest, kui sa tead, kuidas tuleb joosta, ent reaalselt ei tee seda). Kasu on ainult siis, kui sa proovid seda harjutust ja oled valmis selleks, mida harjutus võib sulle pakkuda.