Perefoorumis jagab oma muret teistega naine, kes kirjutab, et tema mees küll armastab teda, kuid ei taha naisega enam koos olla. Naine loodab, et ehk on foorumis veel naisi, kes on sarnast asja kogenud ja kes oskavad talle nõu anda.
Naise mure: mees armastab, aga ei taha koos olla
15. juuni 2015, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen oma mehega olnud peaaegu kuus aastat suhtes, poole sellest ajast oleme koos elanud. Meie lugu algas keskkoolis: olime noored, armunud ja iga päeva oli kirge palju, tülitsesime ka muidugi, aga tahtsime kogu aeg koos aega veeta ning kohe, kui käima hakkasime, tundsime, nagu tunneksime üksteist juba mitu-mitu aastat.
Olime kolm ja pool aastat koos olnud, kui hakkasid probleemid – temal sarved maha jooksmata ja pidu ei saa panna, tahab kogeda veel palju muud ega taha enam suhtes olla, kuigi armastab mind... Meie teed läksid paariks kuuks lahku, sest ta läks Tartusse elama ja kaugsuhtest ei tulnud midagi välja.
Hakkasime jälle läbi käima, kui tema tuli Tallinnasse ning natukese aja pärast tegime ikkagi otsuse, et jätkame suhet. Mees sai lõpuks küll aru, et ta tegi vale otsuse, aga samas oli see kogemus meile mõlemale hea ja tagant järele mõeldes oli seda vaja, sest siis läksid kõik asjad ülesmäge: suhe oli palju parem kui varem, kolisime esimest korda kokku ja ma tundsin, et nüüd hakkab alles elu pihta.
Siis algasid aga probleemid kirega – tal polnud tuju ja tal oli stress, kurtis, et ei saa omaette olla. Sain temast aru, andsin aega, käisin rohkem korterist väljas, kuna ma tegin tööd kodus ja tema ka. Üks hetk saime aru, et ei jõua korterit ülal pidada ja pidime korteri ära andma ning kolisime eraldi. Mees rääkis, et küll kõik korda saab, leiame uue koha jne. Siiani pole me leidnud, elame eraldi ja nüüd ta räägib, et pole enam minust sekusaalselt huvitatud. Ta ütleb, armastab mind ja ma olen talle kohutavalt kallis, kuid ta tunneb rohkem sõprust ja tahab üksi olla.
Mina muretsen iga päev, et mis meist niimoodi saab. Mina ju armastan teda tohutult, meil mõlemal on omad hobid ja ma pole naine, kes päevas helistab sada korda ning kontrollib. Olen pakkunud välja, et proovime asju korda saada ja ta on sellega nõus, aga ta ei taha enam püsisuhet.
Mida teha? Mõtlen kogu aeg sellele ega taha lahku minna, sest ma ei taha kaotada inimest, keda armastan nii väga, kellega tahaks ühist tuleviku, lapsi jne. Tema aga tahab üksi olla ja uusi asju kogeda... Mul on paanikahood ja tunne on selline, nagu oleksin metsa ära eksinud ega leia enam koduteed.