Murelik naine kirjutab Perefoorumis, et tunneb mehe sõprade pärast muret. Kas kehvade sõpradega mees võib olla hea pereinimene või tuleks sõpruskonna mõju tõsiselt võtta?
Naise mure: kardan mehe sõpru
14. mai 2015, 16:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik mehe sõpradest ja tuttavatest on väga kenad inimesed, kuid paar tema lähedasemat sõpra on lihtsalt jubedad, lausa kardan neid. Mitte et nad mulle midagi paha teeksid, vaid et nad on sellised, kelle puhul ma kardan, et nad annavad mu mehele halba eeskuju.
Üks on kanepisõltlane. Ta on küll ülikooli sisse saanud, kuid on juba vist 3 või 4 aastat ikka esimesel kursusel istunud. Enne, kui tal tüdruksõber tekkis, tegi ta pidevalt kama. Tüdruk vist keelas asja ära. Nüüd peab ta oma tüdruksõpra nõiaks, kuid suhet ära ka ei lõpeta ja käib mööda klubisid naisi lantimas. Ehk kehval ajal enda oma käib kah, kuid muidu mitte. Muidu on mees selline jõuetu ja kahvatu kuju - ühesõnaga luuser.
Teine sõber on miljonäri poeg. Sai 20-aastaselt n-ö kogemata isaks. Lapse ema oli enne poiste lemmik, väga haritud ja laia silmaringiga tüdruk. Armastus lõi lõkkele siis, kui poiss oma isa autoga koos selle tüdrukuga avarii tegi. Tragi tüdruk ja loru poiss kaua koos õnnelikult elatud ei saanud, kuid teade rasedusest tuli siis, kui nad olid juba laiali läinud. Sellele vaatamata otsustasid nad ikka koos jätkata. Poiss jättis kooli pooleli, et peret ülal pidada.
Mõned kuud pärast poja sündimist jäi ta teise tüdrukuga nende abieluvoodis vahele. Ikka otsustasid nad lapse pärast kokku jääda. Nüüd selgus, et see poiss peab alaealist armukest. Alaealised kolkatüdrukud pidavat voodis hulga kompleksivabamad olema ja mullivanni saamise nimel on nad kõigega nõus. Poisi miljonärist isa saatis poja uuesti kooli, ostis neile auto ja korteri ning annab raha elamiseks. Selle asemel, et neid ressursse oma perekonda investeerida, raisatakse neid mingitele lõbutüdrukutele.
Hiljuti läks minu mees pooleks nädalaks Tallinnasse ja sai selle sõbraga kokku. Juhtusin talle samal ajal helistama. Muidu saame me väga hästi läbi, kuid tolle sõbra juuresolekul oli vaja hakata näitama, kes siin boss on. Mulle tegi see palju haiget, kuid praeguseks oleme selle ära klaarinud.
Minu teooria on ikka see, et sõpradega koos olles inimesed üritavad nende hoiakuid kasvõi hetkeks omaks võtta. Nende sõprade hoiak on aga selline, et oma naine ei vääri ei hoidmist, armastust ega austust... Kardan väga, et selliste sõpradega koos olles võib ta selle üle võtta.
Mis arvate? Kas on põhjust karta? On teil ka nii, et mõned mehe sõbrad kohe üldse ei meeldi?