Kes meist ei ihkaks endale pilkupüüdvalt terveid juukseid, aga kuidas neid saada? Kaasaegne diagnostika ja tervislik toitumine pakub ka kõige ebameeldivamate peanahaprobleemide korral tõhusat abi, kirjutab Ülli Plink terviseajakirjas Üks.
Jumalike juuste üllatavad vaenlased
4. oktoober 2010, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome juukseuurija Annikki Hagros-Koski, kelle eestvedamisel tegutseb Helsingis edukas Hiusakatemia ja Eestis Juuste Akadeemia, on oma aastatepikkuste uuringutega kummutanud mitmedki uskumused, mis seotud juuste väljalangemise ja peanahaprobleemidega.
Näiteks ei vasta tema kinnitusel tõele, et kui juuste väljalangemine on kestnud teatud aja, ei saa seda enam peatada. Või et juuksed muutuvad vananedes ilmtingimata hõredamaks. Annikki ise on nende müütide vastuolulisuse säravaim näide – hõredajuukselisest tudengipreilist on saanud kohevajuukseline suurilmadaam.
Kõik sai alguse sellest, et tal endal hakkasid juuksed 17-aastaselt välja langema ja 20-selt oli probleem juba nii tõsine, et parukakandmisest loobumiseks kattis noorik oma pead kõikvõimalike rätikutega, mille kandmisest ta täna enam kuuldagi ei taha.
Arstide diagnoosid ja soovitused Annikkile olid seinast seina - kes süüdistas vitamiinipuudust, kes beebipille, kes põletikku, kes vananemist (20-aastaselt!), kes liigset kaltsiumihulka organismis. Vastuoluliste võimaluste ajel ostis Annikki siis oma juuksehooldusärisse mikroskoobi ning hakkas vabatahtlikelt juuksejuuri võtma, neid uurima ja omavahel võrdlema.
«Sel ajal tegin koostööd paljude arstidega, kellest viimane arvas, et äkki on mu juuste väljalangemine seotud piimatoodete sobimatusega. Kui piimatoodetest loobusin, muutus juuste olukord palju paremaks. Juuksejuuri uurides sain ka aru, kuidas organismis toimuvad muutused juuksejuurtes avalduvad ning et oluline on leida üles kõik tegurid, mis juuste väljalangemist mõjutavad.»
Kes otsib, see leiab
Juuksejuured, nagu vereanalüüsidki, annavad Annikki sõnul informatsiooni inimese tervisliku seisundi kohta. Näiteks muutub just laktoositalumatusest muidu elujõuline juuksejuur väga väikeseks ja kuna juuksejuurte rakkude areng on häiritud, karva kasv katkeb enne õiget aega. See põhjustabki juuste enneaegset väljalangemist.
Ka avastas 1990ndate alguses arstide ja teadlastega koostööd alustanud juukseuurija, et palju pahandust võivad inimese peanahas teha, sh juuksejuure kasvutsükli enne õiget aega lõpetada parasiidid Demodex folliculorum või Demodex brevis, keda seni oli peetud juustele kahjutuks.
Neist vabanemise põhisoovitusena nimetab asjatundja spetsiifilise ravi järel õigete õlide manustamist ja spetsiaalse, peanaha pH-tasakaalu parandava turba kasutamist kaks korda nädalas. N-ö järelraviks pärast vagellestaravi aitavad Annikki sõnul kindlasti ka neemiõliga tehtavad õliraviprotseduurid.
Spetsiaalne raviturvas, mis tasakaalustab peanaha pH-d, soodustab vereringlust ja sellega seonduvalt ka toitainete imendumist juuksejuurteni, aitab nii juuste väljalangemise kui ka peanaha probleemide korral (psoriaas, ekseemid, rasune peanahk). Turvas võiks olla kodus igal inimesel, kes oma juuste ja peanaha tervisest hoolib. Juuste Akadeemia spetsialistid jagavad heameelega juhiseid ja tooteid kodusteks protseduurideks.
Õige toit
Juustele mõjub spetsialisti sõnul halvasti ka see, kui juuakse liiga vähe vett ja toitutakse ebatervislikult.
Ka stress jätab juuksejuurtele oma jälje, tekitades peanahas nn mikrokrampe, mis sunnib juuksekarvu murduma. Ka erinevad lisaained toidus ning vitamiinide-mineraalide defitsiit mõjuvad juustele halvasti, samuti liigne piimajoomine.
«Piim on väga valgurikas, aga meditsiinist teame, et suur hulk proteiinide tarbimist blokeerib kaltsiumi imendumist. Seega viib see organismi tasakaalust välja. Pealegi on ammu tõestatud, et täiskasvanud inimene ei vaja piima kaltsiumi saamiseks. Kaltsiumi on võimalik saada ka teistest toiduainetest, nagu roheline köögivili, mandlid, seesamiseemned, täisteratooted jne. Oluline on hoopis see, et kaltsium ei imendu ilma D-vitamiinita. Soomes soovitavad arstid D-vitamiini novembrist maini lisaks võtta, üle 60-aastastel aga aastaringselt. Piim aga tekitab organismis lisaks ka lima, mistõttu muudab liigne piimajoomine juuksekarva nõrgaks, kergesti katkevaks ja murduvaks.»
Kes hädas kõõmaga, võiks selle põhjusi otsida aga näiteks toidus sisalduvast lõhna- ja maitsetugevdajast E621-st (naatriumglutamaat). Ka magusainet E951 (aspartaam) ja säilitusainet E211 (naatruimbensoaat) tasub vältida, sest need põhjustavad allergiaid, tekitavad peanahas põletikku ja ärritust ning mitmete teadusuuringute kinnitusel teatud ainete koostoimel suurendavad vähiriski.
Kõigist probleemidest suurimaks peab Annikki Hagros-Koski seda, et inimesed ei söö väärtuslikke õlisid, millest moodustuks elujõulised juukserakud. Oluline on tarbida iga päev vähemalt kaks supilusikatäit külmpressitud taimeõli, mis sisaldab õiges vahekorras oomega 3, 6 ja 9 rasvhappeid (näiteks Udo õli).
«Ainus võimalus saada kauneid juukseid, on õigesti süüa,» kõlab spetsialisti soe soovitus. «Spetsiaalsed šampoonid, mis lubavad näiteks juuste väljalangemist ära hoida, ei mõjuta ju juuksejuuri, millest juuksekarva kasv alguse saab. Aga kui su organism toimib, kui sööd õigesti, liigutad end piisavalt, magad hästi ja su stressitase on madal, on ka juustega kõik korras. Ehk kui elu on tasakaalus, on seda ka juuksed.»