Oleks nagu rahvariided, aga mitte päris

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gerli triibuseelik eestvaates.
Gerli triibuseelik eestvaates. Foto: Kati Mozsar

Möödunud aasta suvel valmis Anne Veerpalu juhtimisel Dukiboo esimene rahvusmustritest inspireeritud lasteriiete kollektsioon, mis tegelikult sai alguse kangekaelsetest lastest, kes ei tahtnud palava ilmaga karedaid rahvariideid selga panna. Peagi selgus aga, et emad passivad selga laste seelikuid ja tahavad endale samasuguseid kergeid rahvamustritega riideid.

Anne tütred olid kanged villase vastased ja ei tahtnud rahvariideid selga panna. Kui 2011. aastal toimus XI noortel laulu- ja tantsupidu «Maa- ja ilm», siis käis ema kõik kohad läbi, et lastele midagi kerget, aga rahvusmustriga selga saada. Kuna midagi sellist ei õnnestunudki leida, otsustas tegus naine koos sõbrannaga lastele sobilikud riided ise valmis kujundada.

«Me alustasime sellest, mida lapsed tahtsid kanda, ehk et läksime minu laste kapi kallale ja küsisime lastelt endilt, et mida neile meeldib kanda,» selgitab Anne Veerpalu. «Vastusena tuli ikka, et t-särk ja tavaline kerge seelik. Poistele on tootmisarenduses ka mugavad püksid, mis on lõike ja kanga osas väga mugavad, aga emade rõõmuks jällegi näevad soliidsed välja.»

Dukiboo. Foto:
Dukiboo. Foto: Foto: Anne Veerpalu

Pärast lasteriiete menu selgus, et ka emad soovivad rahvariietele kergemat alternatiivi. «Naisteriideid hakkasime tegema tegelikult vaid emade nõudmisel, kes iga kord kui võimalus avanes, meilt neid nõudsid ning isegi tüdrukute seelikute suurimat suurust enda tarbeks ostsid,» tunnistab ettevõtja.

«Kangastest kasutamegi enamasti puuvilla ja viskoosi, et oleks naturaalne ja kehale sobilik. Naisteriiete puhul üritasime tegelikult teha «modernsed» rahvariided, ehk et neil oleks siiski teatav sarnasus rahvariietega, aga et need oleksid ka lõike ja materjali osas piisavalt igapäevased,» kirjeldab Anne. «Et neid saaks kanda tööl, peol, rannas, kontoris ja mujal.»

Nii laste kui ka naisteriided on toodetud digitrüki meetodil, mis Anne Veerpalu sõnul tähendab, et kangas jääb ka pärast mustri kangale trükkimist väga mugavaks ja meeldivaks. «Kusagilt ei hõõru, ei ole kare, karvane või jäik, nagu kipub olema villasest või isegi linasest kangast riietega. Ilus asi ei pea alati olema ebamugav kanda, seega meie erilisus seisnebki selles, et rahvariide mustrid on mugavatel kangastel ning modernsete lõigetega.»

Dukiboo. Foto: Kati Mozsar
Dukiboo. Foto: Kati Mozsar Foto: Dukiboo

Esimesed poed, kes võtsid Dukiboo tooteid müüki, olid turismipoed. Nii ongi noore brändi suur sihtgrupp turistid. «Veelgi tähtsam sihtgrupp, kes on meie tooteid samuti kaua ja pikisilmi oodanud, on väliseestlased. Aga samas kohalikud eestlased on kindlasti hetkel kõige olulisemad.»

Praegu müüakse Dukiboo lastetooted Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning on lootust, et seal saab peagi osta ka naistele loodud tooteid. «Sel suvel alustasime ka lasteriiete ekspordiga Norra ühe tegusa Eesti naise poolt avatud Eesti disaini poodi Lillehammeris,» lisab Veerpalu.

Kui tahad Nellet ja Annet aidata, anna Dukiboole hoogu Hooandjas!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles