Margit Härma: õnnelik lahutus

Margit Härma Foto: Tairo Lutter

Lahutuses ei ole mitte midagi meeldivat. Samas tekitab lahutus pulmadest rohkemgi ebatervet huvi ja kõneainet, eriti avalikkusele tuntud inimeste puhul. Minu arvates on see nilbe. Lahutus on pigem nagu matused. On ju selge, et kahe inimese ühine elutee on lõppenud, nende armastus surnud. Nad vajavad privaatsust ja aega leinamiseks. Arvan, et ka lahutuse puhul võiks kehtida teatud etikett.

Abielludes ei mõtle ükski armunud peig või pruut lahutusest. Ikka usutakse oma õnne ja loodetakse, et armastus veab suhte välja ka kõige sügavamast august. Aga isegi igavesest armastusest ei piisa igaveseks abieluks. Tihti varjab see ilus jutt lahku kasvamisest, mida tuttavatele ja sugulastele räägitakse, kurba tõde. Seda, et kas üks või mõlemad pooled on üleaisa löönud või on üks pool aru saanud, et tal ei jätku jõudu taluda ebavõrdset suhet ning pidevat jõu ja kavalusega allutamist. Või on üks kaasadest oma pahedele järele andes perekonna majanduslikult ja moraalselt laostanud. Igal lahutusel on omad põhjused ja on tegelikult päris hea, kui vähemalt osagi neist jääb saladuseks, eriti kui paaril on õrnas eas lapsed.