Võrdse palga päeva puhul võtsime ühendust tuntud naistega ja uurisime, kuidas on nende karjäär kulgenud ja kas neil on naistena olnud keerulisem end tõestada.
Heidy Purga: kui keegi naiselt kohustusi vähemaks ei võta, on tal keeruline end teostada
21. aprill 2015, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske Riigikogu liige Heidy Purga sõnas, et tema jõudis oma praeguse töökohani pärast 20 aastast tööd meedia valdkonnas, spetsialiseerumist ning vastava kõrghariduse omandamist. «Meedia oli toona värske ning innovatiivne õppevaldkond, tehnoloogia areng muutus ühiskonnas järjest tuntavamaks, kiiremaks. Tekkisid online-väljaanded, telemaastikul katsetati uute formaatidega, tekkis rahvusringhääling jne,» rääkis Purga oma karjääri algusest.
Tema sõnul paelus teda ennekõike meediavaldkonna uudsus ning pikem perspektiiv, mille nimel töötas ta juba ülikooli ajal. «Valik ja äratundmine, selles professioonis edasiliikumine oli pigem isiklik ning mitte viisaastaku plaanidesse otseselt sisse kirjutatud. See eriala on olnud samaaegselt mu kirg,» selgitas ta.
Kui küsida, kas naisena on olnud ka raskem karjääri teha, tõdes Purga, et meedia, eriti raadio, pole just naiste valdkond ja isegi praegusel ajal kuuleme raadiost rohkem meeshääli. «Samas, ERRi kõikide raadioprogrammide juhid on olnud pigem naised. Mingisugune tasakaal siiski eksisteerib,» ütles ta.
Enda kogemusest rääkides lausus Purga, et ERRis hinnatakse eelkõige spetsialiste, mitte niivõrd mehi ja naisi. «Ennekõike loeb professionaalsus, mõtlemine, töökus. Muidugi on mul selle aja jooksul aeg-ajalt raske olnud. Ehk just majast väljapoole suheldes, kui alustasin 27-aastaselt Raadio 2 ümberehitamist ilma suurema varasema juhikogemuseta. Isegi Eesti Ekspress kirjutas toona mu sokivärvist rohkem kui ideedest, milliseks see jaam muutub. Samas ma ei leia, et see on otseselt karjääri takistanud, pigem tekitanud kokkupõrkeid ühiskonnas levinud kuvanditega, mida ka meedia ise hoogsalt on loonud.»
Mõnevõrra naljakam oli Purga jaoks situatsiooni, kui temast sai Juhan Paadami asemel Eesti delegatsiooni juht Eurovisiooni lauluvõistlusel. «Nii kardinaalseks kuvandimuutuseks delegatsioonijuhi rollis polnud rahvusvahelisel tasandil paljud veel valmis. Täna on olukord teine,» tõdes ta.
Suurimaks takistuseks võib aga Purga hinnangul pidada seda, et ühiskonnas juba välja kujunenud eelarvamused ja mallid seavad naise rolli sageli keerukatesse situatsioonidesse, seda nii eneseteostuse, töö- ja pereelu ühildamise kui ka võrdse palga küsimuses. «Kes hoolitseb kodu ja lapse eest, kui ema on tööl? Juhul, kui keegi naiselt neid kohustusi vähemaks ei võta, on tal eneseteostusega keeruline tegeleda. Teisalt vajab naine enesekindlust, et ta ei pea kuidagimoodi rohkem «ära teenima» võrdset palka samal professionaalsuseastmel olevate kolleegidega,» sõnas Purga.
Ta tõi välja Euroopa Komisjoni 2014. aasta andmed, kust selgub, et naised töötavad ühe aasta jooksul tasuta ligikaudu 50 päeva. Samas on uuringud näidanud ka seda, et Eestis on ühe viimase OECD aruande järgi kõrgharidusega naisi vanuses 25-64-aastat 45 protsenti, mis ületab OECD keskmise (34 protsenti) ning mehi 28 protsenti (OECD keskmine 30 protsenti).
«Kõik on suhtumises kinni. Peame üksteist toetama, sest mitte kuidagi teisiti ei saa tekkida austus ja normaalne suhtumine inimeste võrdväärsesse kohtlemisse,» nentis Purga.