Naised paljastavad, mis ajendas neid petma

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kõrvalsuhte loomine pole tavaliselt miski, mida naised pikalt ette plaaniks; lihtsalt ühel hetkel võib juhtuda nii, et elu toob su teele inimese, kellest sa ei saa niisama mööda kõndida. 

Huff Post uuris kõrvalsuhtes olnud naistelt, mis ajendas neid petma. Siin on naiste vastused.

1. Ta ei öelnud enam, et ta armastab mind

«Abiellusin vale mehega ja langetasin temaga olles n-ö lihtsama otsuse. Ma ei saanud enne aru, kui vale kaaslane ta minu jaoks oli, kuni saime lapse. Ma pöördusin õige mehe poole, kes mind aastaid lohutas ja ma hoidsin seda saladuses, kuna tahtsin, et mu perekond elaks sama katuse all. Kõige olulisem põhjus, miks ma petsin, oligi see, et ma ei saanud mehelt enam soovitud tähelepanu. Ta ei soovinud mulle sünnipäevaks õnne ega teinud jõulukinke. Ta ei avaldanud enam armastust. Enne lapse sündi seksisime umbes korra nädalas; pärast lapse sündi umbes korra paari kuu jooksul; lõpuks sai sellest kord aastas. Kui kallimast saab sinu korterikaaslane ja inimene, kes aitab sul vaid last kasvatada, siis saab armastus kiiresti otsa.»

2. Ma tahtsin, et mees tunneks sama valu, mida ta mulle tekitas

«Petsin oma abikaasat, sest tema pettis mind. Veetsin kuus aastat koos mehega, kes ei suutnud lakata mind petmast, lõpuks olin emotsionaalselt nii kurnatud, et vajusin täitsa põhja. Ma petsin, sest ma tahtsin nii väga saada tagasi natukenegi seda armastust ja tähelepanu, mida ma olin ühepoolselt oma abikaasale andnud. Petsin, kuna ma tahtsin meeleheitlikult, et keegi armastaks mind nii kirglikult, nagu mina olin oma kaasat armastanud. Petsin abikaasat oma keskkooliaegse kallimaga, sest ma olin vihane, mul oli valus ja ma tahtsin, et mu abikaasa tunneks sama valu, mida tema kõrvalsuhe mulle põhjustas. Ma petsin, sest ma ei armastanud enam ennast ja lootsin, et keegi annaks mulle veidikenegi eneseväärikust tagasi.»

Foto: SCANPIX

3. See lihtsalt juhtus

«Ma usun, et enamik inimesi, kes loovad kõrvalsuhteid, teevad seda, sest nad otsivad midagi, mis on nende armusuhtest puudu. Minu puhul oli aga nii, et afäär polnud midagi konkreetset või teadlikku. Ma ei ärganud ühel päeval üles mõttega, et tahaks kõrvalsuhtes olla. See lihtsalt juhtus. Ilmselt on seda üsna keeruline mõista, kui sa pole ise sama kogenud. Professionaalsest suhtest kujunes sõprus, mis muutus flirtivaks ja millest sai lõpuks kõrvalsuhe. Seda võib võrrelda näiteks õhtusöögi juurde terve pudeli veini tarbimisega. Õhtu alguses sa ei mõtle, et võiksid terve pudeli ära juua, aga veini ja toidu maitse koos on niivõrd head, et lõpuks joodki rohkem kui ühe või kaks klaasi veini.»

4. Kui sa pole koduse olukorraga rahul, võib süütu sõprus kiiresti millekski enamaks kujuneda

«Inimesed peaksid mõistma, et sageli ei plaanita partnerit petta, kuid süütu sõprus võib kiiresti millekski enamaks kujuneda, kui kodune olukord ei paku täit rahuldust. Olin oma mehega peaaegu 11 aastat koos. Mina olin umbes seitse aastat meie pere peamine rahateenija ja emotsionaalne tugi. Kohtusin ühel kursusel mehega ja sellele järgnes kaheksa kuud segaseid tundeid, paarisuhteteraapiat, ultimaatumeid ja kõike muud. Kolm kuud hiljem olin sellest kõigest nii väsinud, et jätsin oma kaasa maha, kuigi ta oli mulle petmise andeks andnud. Umbes kuu aega hiljem hakkasin kohtuma selle mehega, kellega olin eelnevalt kõrvalsuhtes olnud ja palusin abikaasalt lahutust. See tekitab minus endiselt negatiivseid tundeid. Afäär polnud põhjuseks, miks ma lahkusin, aga ma pole kindel, kas oleksin mõistnud, kui õnnetu ma olin, kui kõrvalsuhet poleks juhtunud. Ma armastan ikka veel oma abikaasat, aga ma teadsin, et ta ei muuda ennast, seega ma pidin lahkuma.»

Foto: SCANPIX

5. Ma lubasin endal tunda midagi teise mehe vastu

«Petmine pole asi, mille üle ma uhke olen ja ma ei teeks seda enam kunagi uuesti. Minult küsitakse sageli, miks ma üldse petsin. Aastaid tagasi oleksin vastuseks lugenud terve nimekirja põhjuseid: me ei suhelnud omavahel normaalselt, tal olid omad pahed, ta ei hoolitsenud enda eest. Aga tagasi vaadates tuleb esile üks põhjus: mind ajas segadusse see, kuidas elu ja suhted toimivad. Arvasin, et kui mu abikaasa muudab end, siis muutuks kõik normaalseks. Ma ei mõistnud, et minu rahulolematuse põhjuseks pole mees, vaid mina ise: mina ise lõin negatiivset meeleolu oma mõtetega. Siis lubasin ma endal tunda sügavaid tundeid võõra mehe vastu.»

6. Abikaasa julgustas mind petma

«Ma ei olnud kõrvalsuhtes nii nagu paljud teised. Ma ei hiilinud ringi ega valetanud oma abikaasale. Kõik oli väga avalik. Minu parimaks sõbraks oli üks mees. Ta oli minu jaoks inimene, keda sain kurbadel hetkedel usaldada ja ta oli üks esimestest, kellele ma teatasin häid uudiseid. Kõige üllatavam oli see, et abikaasa julgustas mind kõrvalsuhet looma. Kui ma pöördusin oma kaasa poole mõne suurema probleemiga, suunas ta mind mu parima sõbra poole. Ma võtsin teda kuulda. Alguses mulle tundus, et ma toimin nii, nagu mu mehele kõige paremini sobib, kuna ta töötas üsna palju. Aga ajapikku hakkasin temast üha rohkem eemalduma. Meie 5. pulma-aastapäeval ütlesin talle, et tal on aasta aega, et end kokku võtta ja saada meheks, keda mina ning tema lapsed vajame. Kümme kuud hiljem istusime paariterapeudi kabinetis ja ma palusin, et mees oleks lahutusega nõus. Samal ajal olin intiimses suhtes oma parima sõbraga ja nägin pealt, kuidas mu abielu lagunes.»

Foto: SCANPIX

7. Tahtsin kedagi, kes minuga magaks; temale ei pakkunud see huvi

«Pärast kaheksat aastat oli meie suhtest armastus kadunud. Ma tahtsin reisida, tema tahtis kodus olla. Ma tahtsin lapsi saada, tema ei tahtnud. Ma tahtsin kedagi, kes minuga magaks, temale ei pakkunud see huvi. Ma tahtsin astuda vastu uutele väljakutsetele, tema tahtis jääda oma mugavustsooni. Ma töötasin paar kuud teises osariigis, tema oli kodus. Ma teadsin, et olen õnnetu, aga ma mõtlesin, et ehk peabki see nii olema. Ühel õhtul teises osariigis olles läksin sõpradega välja ja nägin baaris kõige ilusamat meest, keda olen eales kohanud. Me tutvusime, tantsisime, rääkisime, vahetasime telefoninumbreid. Sellest sai alguse minu elu kõige intensiivsem ja hullumeelsem armulugu. Koju naastes ütlesin mehele, et tahan lahutust, kuid ma ei maininud talle teist meest, kellega ma veel aastaid kohtusin, samal ajal oma mehega abielus olles. Praegu olen kihlatud mehega, kes tahab reisida, väljakutseid vastu võtta, lapsi saada ja minuga magada. Mulle ei anna kunagi südamerahu see, et olin truudusetu, kuid see näitas, mida ma tahtsin ja vajasin ning sundis mind astuma välja suhtest, mis mulle ei sobinud.»

8. Seks oli muutunud kohustuseks

«Minu abielu kestis 10 aastat. Ma ei suutnud teda õnnelikuks teha ja tema ei teinud mind õnnelikuks. Seks oli kui tüütu kohustus. Me tegime seda ja ma ütlesin, et see oli hea. Kas ma tegin vea ega öelnud talle, mida ma tegelikult voodis tahaks? Muidugi, aga selleks peab partnerid ka usaldama. See oli meie suhte üheks suurimaks probleemiks. Ta ei suutnud naisi usaldada. Kui ma olin pikemat aega kodust eemal, järgnes sellele pikk küsimuste jada. Mulle tundus, nagu ta süüdistaks mind kõrvalsuhtes. Ma tegin oma sõbrannadega nalja, et mulle peaks petmine lubatud olema, kuna mind on selles juba nii mitmeid kordi süüdistatud. Lõpuks ma tahtsin enamat: rohkem positiivset suhtlust, rohkem headust, rohkem kirge, rohkem kõike. Seega ma petsin. Ma otsisin meest, kes vastaks minu nõudmistele. Ma leidsin sellise mehe ja seks oli imeline. Ma polnud aastaid juba kellegi vastu sellist kirge tundnud. See tunne oli minu jaoks võõras. Ma tajusin, et ma pole oma sisimas surnud, kuigi olin seda kogu aeg kartnud. Sel hetkel taipasin, et pean oma abielu lahutama. Kogusin julguse kokku ja ütlesin seda oma mehele. Petmiseks pole kunagi ühtegi head põhjust, aga ma õppisin, et ei tasu teisi süüdistada, kuna igaüks vastutab ise oma elu eest.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles