Kolm umbrohusööki, milleta kevad ei tundugi õige kevad

Kristina Traks
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõges.
Nõges. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Millegipärast tabab mind kevadeti alati suur soov kõik roheline, mis maa seest nina välja pistab, ära süüa. Küüslauguvõrsed, naadid, nõgesed, võilillelehed, nurmenukulehed, murulaugud ja esimesed oblikad – loosi läheb kõik!

Kevad ei ole minu jaoks alanud, kui tegemata on umbrohusöögid nendest kõige esimestest umbrohuliblekestest. Jagan teiega kolme meie peres vaat et kohustuslikuks saanud umbrohutoiduretsepti. 

Nõgesesupp

Seda teen ma ainult kõige-kõige esimestest nõgestest aprilli alguses. Tillukesed nõgesed on siis vaevalt sentimeeter pikad, aga kõrvetavad juba vägevasti. Ja lõhnavad elujõu järgi! Supitegu ise on imelihtne ning kui nõgeseaeg saab otsa, saab samasugust rohelist suppi teha oblikatest või ka noortest rabarberilehtedest. 

Vaja läheb:

1 tassitäis riisi

150 grammi head läbikasvanud sinki

3 kõvakskeedetud muna

Mõni suur peotäis värskeid noori nõgeseid

Liiter vett

Soola, pipart

Tee nii: 

Pane riis keema. Kui riis on keenud poolpehmeks, lisa kuubikuteks lõigatud sink ja keeda edasi, kuni riis on pehme. Vahepeal haki nõgesed peeneks ja kui riis on pehmeks keenud, lisa supile nõgesed. Ära enam keeda! Haki munad ning lisa needki supile. Maitsesta soola ja pipraga ning valmis ongi!

Umbrohupirukas

Sellesse pirukasse passivad kõik rohelised liblekesed, mis õnnestub varakevadel kokku korjata ehk siis naadid, võilillelehed, nõgesed, nurmenukulehed, noored küüslauguvõrsed, murulauk. Kahtlemata teeb piruka eriliseks see, kui ta on tehtud nendest kõige esimestest rohelistest libledest. Edaspidi kevade arenedes kaotab ta kuidagi oma võlu.

Pirukas on hapupiimatainal, mis tuleb kõige parem välja kodutehtud hapupiimaga. Kui seda pole, kõlbab ka tavaline keefir. 

Vaja läheb:

2,5 dl hapupiima

1 muna

Jahu niipalju, et tainas voolaks, kuid poleks liiga vedel

3 sl mannat

1 tl soola

0,5 tl soodat või küpsetuspulbrit

Rohelist kraami (naadid, võilillelehed, noored nõgesed, murulaugud, nurmenukulehed jne) hea mitu suurt peotäit

1-2 kõvakskeedetud muna

100 g sinihallitusjuustu

Sega kokku tainas. Vala see võiga määritud ahjuvormi ning raputa taignale peale hakitud rohekraam. Haki ka muna ning pudista taignale. Lõika juust väikestest tükkideks ja lisa sinnasamasse. See pirukas ei taha kuuma ahju, piisab nii umbes 150 kraadist. Küpsemisaeg on ca kolmveerandtundi. Kui roheline pirukal hakkab liialt tumenema, aga pirukas ise pole veel valmis, pane talle peale foolium ja küpseta nõnda valmis. 

Salat kõigest kättesaadavast

Kevadeti võib mind enne lõunat näha kauss käes ümber maja luusimas ja midagi korjamas. Teadagi – lõuna juurde kuulub ju kindlasti salat ja nii kui liblekesed ilmuvad, eelistame alati nendest tehtud salatit. 

Kui minu lapsepõlves tehti meil salatit vaid nurmenukulehtedest ja naatide söömine tundus olevat ekstreemsuse tipp, siis tegelikult on need täiesti söödavad. Kevadel korjan neid salatisse alati! Lisan nurmenukulehti, võilillelehti, küüslauguvõrseid, karulauku ja murulauku. Hakin kogu kraami peeneks, lisan natuke soola ja hapukoort ning valmis ongi. Teine variant on lisada hapukoore asemel piisake head õli. Et roale veidi värvi juurde anda, sobivad siia ka granaatõunaseemned. Või siis kõige esimesed eriti krõmpsud redised. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles