Vanematel pole lihtne usaldada oma lapsi lapsehoidja hoolde, eriti siis, kui tegemist on uue inimesega. Lapsevanemate peamine mure on ju see, et lapsed oleksid ikka hoitud ja keegi hoolitseks nende eest. Mõned vanemad jagavad lapsehoidjatele väga täpseid juhiseid, mida tuleks teha sel ajal, kui vanemaid pole kodus.
The Stir uuris lapsehoidjatelt, millised on kõige veidramad asjad, mida lapsevanemad on neil palunud teha.
Lego-klotside sorteerimine
«Ilmselt igaüks teab, et Legodel on üks, kaks, kolm või rohkem väikest «mügarikku». Kui ma töötasin 8-aastase lapse hoidjana, palus tema ema mul Legosid sorteerida. Ta võttis papist piimapakid, lõikas neilt peamise osa ära ja joonistas iga karbi küljele, millise kujuga klotse tuleks sinna panna. Tõsiselt? See leidis aset pärast ülikooli, seega seal ma siis olin, ülikoolikraadiga naine, kes sorteeris Legosid.»
Toidusõda
«Ma hoidsin kunagi poissi, kellele ema pakkis konserveeritud ja kuivatatud toitu kaasa, kuna tema sõnul sõi poiss ainult neid asju. Kui ma küsisin temalt, kas tal on kõht tühi, vastas poiss jaatavalt ja ma pakkusin talle tema ema antud asju, kuid poiss ei soostunud neid sööma. Ma valmistasin talle siis toidu oma kapis olevatest asjadest ja ta pistis selle kohe nahka. Aga see ema sai minu peale pahaseks, kuna ma andsin ta lapsele oma toiduaineid süüa.»
Kingadeta pere
«Üks kodune isa tõi oma 1,5-aastase pisipõnni minu koju, kus meil oli väike kodune lastehoid. Ma märkasin, et isa ega pisipõnn ei kandnud kingi. Ta ütles mulle, et ta «ei usu kingade kandmisse» ja palus, et ma ei paneks ta pojale jalanõusid jalga.»
Pilt pepust
«Üks ema tõi oma 2-aastase minu juurde hoidmiseks ja tal oli kaasas joonistatud pilt, millel oli pepu ning pepu peal punetav lööve. Pilt oli selle jaoks, et ma teaks, kuhu tuleks kreemi määrida.»
Puhtusearmastaja
«Ma hoidsin kunagi üht pisikest poissi, kelle ema nõudis, et iga kord, kui poiss käib kakal, tuleb tema pepu seebi ja veega puhtaks pesta. Ta pakkis pojale isegi väikese seebi ja rätiku kaasa, mida ma saaksin kasutada. Mul polnud selle vastu midagi… kuni ta helistas mulle ühel päeval ja süüdistas, et ma ei pese tema poja peput, kuna seebitükk pole sugugi väiksemaks läinud. Järgmisel päeval ta tuli ja näitas, mida ma peaksin tegema: ta pani poja köögikapile pikali, lasi kraanikausi vett täis ja pesi kogu poja alakeha. Ma ei julgenud poissi köögikapile panna ja pesin teda hoopis vannis. Ema ütles selle peale, et ma ei tohiks ta poega vannitada, kuna vanniskäimise aeg on tema ja ta poja eriline aeg. See oli ausalt kõige veidram ema, kellega ma olen kokku puutunud.»
Graafikutega ema
«Üks ema, kelle heaks ma töötasin, oli graafikutes kinni. Tema kahe nädala vanune poeg tohtis süüa vaid x korda x tundide jooksul. Poisil läks aga kõht tühjaks alati umbes tund või paar enne graafikus ettenähtud aega ja ta nuttis. Kui ma talle süüa andsin, ahmis ta nii kiiresti toitu sisse, et tal hakkas halb. Ma mõistan, et lapsel peab olema oma päevakava, aga see ema läks asjaga liiale.»
Võimatu missioon
«Üks ema palus, et tema tütre valged jalanõud jääksid õues käies alati puhtaks.»
Kus on püksid?
«Ma hoidsin kaheksakuust tüdrukut, kelle vanemad said pahaseks, kui tüdrukul polnud kogu aeg püksid jalas. Probleem oli selles, et püksid olid talle suured ja need tulid tal roomates jalast ära. Ma tõmbasin neid talle pidevalt uuesti jalga, kuid plikatirts hakkas mulle vastu ja tahtis pükse jalast tirida. Seega ma lasin tal ilma püksteta olla, kuni vanemad tulid talle järele.»
Iseseisev söömine
«Ma hoidsin kunagi 4-aastast tüdrukut, kes ei söönud kunagi. Ta istus söögilaua taga, tal oli taldrik ees, kuid ta ei teinud midagi. Kui ma rääkisin sellest ta emale, küsis ema, kas ma toidan tüdrukut ise, kuna tema on harjunud tüdrukut ise toitma. Tuli välja, et tüdruk ei osanudki ise süüa.»
Kes vastutab?
«Ma hoidsin 5-aastast tüdrukut, kes oli harjunud kodus vägesid kamandama. Tema ema ütles mulle, et ma peaksin tegema kõike, mida tüdruk käsib. Probleem oli aga selles, et tüdruk tahtis keset autoteed keksu hüpata, ise omale süüa teha ja pesta kassi pesumasinas. Ühel päeval valas ta põrandale terve kotitäie maisiteri ja käskis mul need üles korjata. Kui ta ema talle järele tuli, rääkis tüdruk talle kohe ära, mida kõike ma ei lubanud tal teha. Selle peale tahtis see ema kohtuda minu emaga ja küsis temalt, et miks ma nii käitusin. See pisike tüdruk oli tõeline õudus ja tema ema kartis teda nii väga, et üritas panna teisigi talle alluma.»
Kolimispäev
«Ma hoidsin umbes kolm kuud täiesti hullumeelse perekonna lapsi. Minu jaoks oli viimaseks piisaks see, kui nad teatasid, et ma pean aitama neil kolida. Ma aitasin neil kergemaid asju kastidesse pakkida, aga kui nad eeldasid, et ma aitan mööblit kolimisautosse vedada, siis ma kõndisin minema.»