Iga inimene, kes on tantsinud ja kes armastab tantsimist, teab hästi, et tantsimiseks pole õiget ega valet moodust. Tantsimine on kunst. Tantsimine on eneseväljendus ja seda ei saa teha õigesti või valesti. Ja see muudab tantsimise väga ilusaks.
Neli teaduslikult tõestatud põhjust, miks tantsimine mõjub hästi
1. aprill 2015, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igaüks meist väljendab enda sees olevat rütmi erinevalt, kuid tegevus – tantsimine – on alati üks ja see sama. Seetõttu saab tantsimist kasutada väga erineval moel. Tantsimist on ka teaduslikult uuritud ja leitud, et see mõjub nii vaimsele kui füüsilisele tervisele väga hästi, kirjutab Elite Daily.
- Tantsimine võib muuta intelligentsemaks
Richard Powers Stanfordi ülikoolist on kindlaks teinud, et tantsimine muudab inimesi targemaks. Powersi sõnul ei näita inimese intelligentsust vaid number, mida saaks tuvastada kindlate testide abil. Intelligentsust ei näita ka töö, palk või üleüldine edu. Powers usub, et intelligentsus on miski «mida me kasutame siis, kui me ei tea, mida teha».
Powers on öelnud, et intelligentsuse olemus peitub otsuste langetamises. Tema sõnul on tantsides vaja langetada kiireid otsuseid ja tantsides kasutab inimene mitmeid ajufunktsioone korraga. Tantsimine muudab näiteks lihasmälu tugevamaks. Kuigi tantsimine ei pruugi aidata sul eksamitel paremaid tulemusi saavutada, muudab see siiski sind targemaks.
- Tantsimine aitab võidelda depressiooniga
Teadlased on kindlaks teinud, et tantsimise ja õnnetunde vahel on otsene seos. 12 nädalat kestnud uuringu vältel tehti kindlaks, et paarinädalases tantsulaagris osalenud inimesed põdesid vähem depressiooni kui need, kes tantsulaagris ei osalenud. Kui depressioon kimbutab, siis tasuks muusika mängima panna ja tantsida ning unustada kogu ümbritsev maailm!
- Tantsimine tõstab enesekindlust
Kas oled vahel vaadanud ööklubides teisi külastajaid, kes julgelt tantsupõrandal jalga keerutavad ega hooli üldse sellest, mida teised võivad neist mõelda? Tuleb välja, et tantsimine ise ongi niivõrd hea tegevus, mis aitab enesekindlust tõsta. Kuna tantsimine on võimalus eneseväljendusviis, mille käigus saab õppida midagi uut ja kogeda midagi lõbusat, tõstab see enesekindlust ja –hinnangut. Kahjuks on üheks põhjuseks, miks paljud ei julge tantsida, just see, et nad kardavad teiste kriitikat.
Teadlaste sõnul on just esimese sammu astumine kõige raskem. Hirmust ja ärevusest üle saamine tõstab alati enesekindlust. Ja kui sa julged selle sammu teha, tunned end omas nahas kohe paremini.
- Tantsimine mõjub mälule hästi
New Yorgis asuvas Albert Einsteini meditsiinikolledžis viidi läbi uuring, millest selgus, et tantsimine võib aidata ennetada mäluprobleeme. Uuring kestis üle 21 aasta ja selgus, et regulaarne tantsimine vähendab dementsuse riski koguni 76 protsenti.
Psühholoogiadoktor Ilene Serlin selgitas, et vabastiili tantsu puhul on see seos veel eriti tugev, kuna vabas stiilis tantsides tuleb kiiresti otsuseid langetada ja see mõjub intelligentsusele väga hästi.
Samuti on selgunud näiteks see, et tantsimise sotsiaalne külg – kui mitu inimest tantsivad koos – aitab vähendada Alzheimeri tõve riski.