Need, kes seisavad sageli silmitsi ärevusega, teavad, et erinevatel inimestel on erinevad viisid, kuidas oma ärevushoogudest üle saada. See, mis toimib sinu jaoks, ei pruugi üldse toimida kellegi teise jaoks.
48 moodust, kuidas seljatada ärevushoogu
12. märts 2015, 10:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid tasub proovida erinevaid nippe, kuidas ebameeldivast ärevushoost kiirelt võitu saada. Psychology Today pani kirja 48 võimalust, kuidas seda võiks teha.
1. Hinga sügavalt sisse ja välja. Tee seda 3 minuti jooksul.
2. Lase õlad alla ja tee kergelt kaelaringe.
3. Väljenda sõnades tundeid, mis sind hetkel valdavad. Näiteks: «Ma tunnen hetkel viha ja olen mures» (ütle seda iseendale kõva häälega).
4. Masseeri oma kätt, see aktiveerib oksütotsiini tootmist.
5. Pane mõni asi, mis pole oma õigel kohal, õigele kohale. Füüsiline kord aitab sageli luua ka vaimses mõttes korda.
6. Mine päevaks mõnda looduskaunisse kohta.
7. Küsi endalt: «Mis on kõige hullem, mis võiks juhtuda?» Seejärel küsi: «Mida ma teeksin, kui see juhtuks?» Vasta neile küsimustele.
8. Tee paus probleemi lahendamisse ja lase oma mõistusel natuke analüüsida probleemi, mis sind painab.
9. Mine vanni.
10. Andesta endale, et sa ei osanud probleemi ette näha.
11. Viska midagi välja (füüsiline kord aitab).
12. Tee paus uudiste vaatamisse või lugemisse.
13. Tee ära telefonikõne, mida oled pikalt edasi lükanud.
14. Kirjuta valmis e-kiri, mida oled edasi lükanud.
15. Tee ära midagi, mida oled edasi lükanud.
16. Viska külmikust midagi välja.
17. Proovi teadlikult mediteerida. Kui sa pole seda varem teinud, uuri netist, kuidas see käib.
18. Kui oled mõnda teemat liiga pikalt uurinud ja materjali otsinud, tee paus.
19. Kaisuta väikelast või lemmiklooma.
20. Kui sind painab mõni viga, mida oled teinud, tee plaan, kuidas tulevikus sama viga vältida. Kirjuta oma tegevusplaan üles.
21. Küsi endalt, kas teed ehk ennatlikke järeldusi? Kui sulle näiteks tundub, et sa käid kellelegi närvidele, kas sul on tegelikult ka alust seda arvata?
22. Küsi endalt, kas kujutad asju hullemana ette, kui need tegelikult on. Näiteks arvad, et sind ootab ees katastroof, kuigi tegelikult võib eesootav olla lihtsalt natuke ebameeldiv.
23. Andesta endale see, et sa pole teatud olukordi ideaalselt lahendanud. Mis oleks nüüd parim lahendus, et edasi liikuda?
24. Kui kellegi teise käitumine muudab sind ärevaks, ürita leppida mõttega, et sa ei pruugi kunagi teada saada, miks ta nii käitus.
25. Kas sinus tekitab ärevust see, kui keegi pakub välja mõne muutuse või soovib plaane muuta? Kas reageerid muutustele või ootamatustele nagu need oleksid ähvardused?
26. Mõista, et sinu tegeliku mina ja ideaalse mina vahel on vahe (ja see on nii peaaegu kõigi inimeste puhul).
27. Mõtle sellele, kellega sa end kipud võrdlema. Kas enda võrdlemine kõige jõukama inimesega, keda sa tead, on ikka aus ja realistlik?
28. Mõtle sellele, mis on sinu elus õigesti. Ärevushoo ajal pole tihtipeale kasu sellest, kui inimene mõtleb, mis on tema elus hästi, aga kui su enesehinnang on ärevuse tõttu langenud, siis võib positiivsele mõtlemisest kasu olla.
29. Tõmba oma tegemata asjade nimekirjast vähemalt üks asi maha. Tee see kas ära või otsusta, et sellega pole hetkel kiiret.
30. Palu sõbral või kolleegil meenutada mõnda korda, kui nemad on ärevust tundnud ja küsi neilt, kuidas see olukord lahenes.
31. Tee mõnda ülesannet 25 protsenti aeglasemalt kui tavaliselt. Luba endal hetkes olla, ära kiirusta.
32. Juhi oma tähelepanu mujale; leia midagi, millele tahad tähelepanu pühendada. Tähtis on olla kannatlik ja jälgida, kas ärevust tekitavad mõtted pääsevad sulle ka läbi tähelepanu hajutamise ligi või mitte.
33. Mine joogasse või tee kodus joogaharjutusi.
34. Küsi arvamust kelleltki, keda sa usaldad. Küsi tema tõelist arvamust, mitte kinnitust sellele, mida tahad kuulda.
35. Tegele asjadega, mida naudid ja mis ei tekita sinus stressi.
36. Mine jooksma.
37. Otsi YouTube'ist videoid, mis ajaksid sind naerma.
38. Tõmba ühe või kahe näpuga üle oma huulte. See aitab rahuneda.
39. Kujuta ette, et oled tulevikus (nt kuus kuud hiljem) ja vaata tagasi olukorrale, kus tundsid ärevust. Kas probleem tundub olevat väiksem, mida kaugemalt sa seda vaatad?
40. Kujuta ette, mida sa teeksid siis, kui juhtuks kõige hullem (kallim jätaks su maha, sind lastakse töölt lahti, sul tekivad terviseprobleemid). Milliseid samme sa astuksid? Kellele toetuksid? Vaimselt oma suurimatele hirmudele vastu astumine võib aidata ärevust leevendada.
41. Helista või kirjuta sõbrale, kellega sa pole ammu suhelnud.
42. Kui kujutad sageli ette, mis on kõige hullem, mis võiks juhtuda, ürita mõelda ka sellele, mis on kõige parem, mis võiks juhtuda.
43. Kui annad teistele harva korvi ja võtad kõik tööülesanded kuulekalt vastu, luba endal vahelduseks «ei» öelda.
44. Tee ära asjad, mis võtavad vähe aega ja mis on sinu tegemata asjade nimekirjas. See aitab vaimselt korda luua.
45. Pane kirja kolm asja, mille pärast sa minevikus muretsesid, kuid mis ei saanud tõeks.
46. Pane kirja kolm asja, mille pärast sa minevikus muretsesid ja mis said tõeks, kuid polnud sugugi nii halvad, kui sa arvasid.
47. Tee mõnda harjutust, mida sa pole pikka aega teinud.
48. Lase ajal kulgeda. Sageli on kõige parem ärevuse vähendamise moodus see, kui me laseme ajal kulgeda, mitte ei tegele asjadega, mis võivad ärevust suurendada.