Lugejamängu raames saime kirja naiselt, kellele sõbranna korraldas salaja tuttava noormehega pimekohtingu, kuid see osutus täielikuks pettumuseks. Kui soovid ka lugejamängust osa võtta, kirjuta meile pimekohtingust ja võid võita ulaka auhinna. Loe lähemalt siit!
Kuskil 5-6 aastat tagasi tutvusin internetis ühe noormehega. Piltidelt tundus ta väga krõbe ja kobe. Hakkasime igapäevaselt suhtlema ja lõpuks vahetasime telefoninumbreid. Pärast esimest telefonikõnet möödusid meie päevad lõbusalt ja jutukalt. Ta ei küsinud kordagi, kas ma läheksin temaga kohtingule, seetõttu sisendasin endale, et olen leidnud omale uue usaldusväärse sõbra, kellele saan rääkida oma probleemidest. Mu tolleaegne sõbranna aga leidis, et see on mu eluarmastus ja korraldas salaja meile pimekohtingu. Mina ja poiss ei teadnud sellest midagi, sest sõbranna vahetas meie nimed ära. Pimekohtingu reegliks oli see, et nimed pidid olema muudetud. Esimesel korral ei tohtinud pärisnime öelda, kuna üksteist veel ei tuntud.
Kohting leidis aset soojal suveõhtul ja panin selga õhukese kleidi. Õhtu suhtes olid suured ootused. Kohting toimus ühes restoranis, kus kõik oli väga peen. Istusin lauda ja jäin noormeest ootama. Umbes 10 minutit hiljem sisenes üks tüsedam noormees teksade, ruudulise pluusi ja mingi õlakotiga ning hakkas mulle lehvitama. Lehvitasin punastades vastu. Mul oli väga piinlik ja tobe tunne, sest mina nägin soliidne välja ja tema oli väga mugavalt riides. Ta istus rõõmsalt lauda ja hakkas nii kõva häälega rääkima nii, et KÕIK inimesed kuulsid. Ta küsis, millega ma tegelen. Ma valetasin talle, sest ta ei meeldinud mulle üldse.
Kõige hullem oli see, et ta nuuskas oma nina ja jättis tatise taskuräti lauanurgale; küsis üle saali : «Oota, siin friikakartuleid ei ole vä?» Mina tellisin lambalihaprae ja brüleekreemi, tema aga klaasi õlut ja ei midagi muud. Ta sosistas mulle paar korda: «Kas sa kanepit teed, mul on taskus veidi?», kusjuures kelner kuulis teda. Ta küsis veel, kas ma ei tahaks tema väikest õde hoida, kuna ma olevat nii ilus ja tema saaks mind kõrvalt jälgida, kui lapsega tegelen. Ma olin nii nukker ja õnnetu, et ma ei osanud talle midagi vastata, vaid hakkasin naerma, kuna mul oli liialt hale.
Möödus umbes tunnike. Söögitaldrik oli ära viidud, ainult temal oli õlu veel ees. Olin juba oma mõtetes ja jõllitasin laual olevat lillebukettil, kui äkitselt võttis ta mu põsest kinni, raputas vaikselt ja sönus: «Küll sul on ilusad põsed, tead seda?». Sel hetkel vabandasin ja läksin tualetti. Seisin seal ja vahtisin end peeglist. Sel hetkel tuli sisse sama kelner, kes mulle prae töi ja kes eelnevalt oli kuulnud selle noormehe juttu. Ta nägi, kui nördinud ma olin, vabandas ja küsis kas ma tagaukse kaudu ära ei taha minna? Olin kohe nõus ja andsin talle jootraha. Ta lasi mind tagauksest välja. Lippasin minema nagu vabaks lastud lind ja kui sõbranna pärast tunnistas, et ma olin pimekohtingul käinud sama noormehega, kellega olin internetis tutvunud ja kellega me pidevalt helistasime, olin nii ehmunud ja muutsin igaks juhuks oma telefoninumbri ära. Loodan, et ta ei saanud aru, et selleks neiuks olin mina, tema telefonisõber.