Meie suhted teistega mõjutavad meie endi üleüldist õnnetunnet, iseloomu ja ka tervist. Arvad, et sina tead suhetest kõike ja julged end proovile panna?
Testi end: kui palju sa armusuhete kohta tead?
6. jaanuar 2015, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoogiaportaal Psychology Today pani kirja 10 küsimust. Loe neid ja mõtiskle, kuidas sa neile küsimustele vastaksid:
- Kuidas peaksid lahutatud partnerid pärast lahkuminekut eluga edasi liikuma?
- Kas partnerid peaksid enne kihlumist koos elama, et siis otsustada, kas tasub abielluda või mitte?
- Kui partnerid ei saa suhte alguses kuigi hästi läbi, kui suur on tõenäosus, et nende suhe muutub aja jooksul paremaks?
- Millised inimesed moodustavad parema paari - kas need, kes on psühholoogiliselt teineteise vastandid või need, kes on sarnased?
- Kas see vastab tõele, et pooled abielud lõppevad lahutusega?
- Kas need paarid, kes püüdlevad suhtes võrdsuse poole, on paremas või halvemas seisus kui need, kes on veendunud, et suhtes piisab ainult armastusest?
- Kas tülisid on kõige mõistlikum lahendada nii, et tülitsemine pannakse vahepeal «pausile»?
- Kas laste saamine vähendab partnerite rahulolu suhte üle?
- Kas ülihoolitsevate vanemate lastest saavad ärahellitatud ja enesekesksed täiskasvanud?
- Kas «vanade heade aegade» meenutamine toob suhtele kahju või kasu?
Nagu küsimustest oli aru saada, ei saa neile pelgalt jaatavalt või eitavalt vastata. Järgnevalt on välja toodud kõige paremad vastused ülal toodud küsimustele. Loe neid ja mõtle, kas vastasid sarnaselt.
1. Kõige mõistlikum oleks pärast lahutust keskenduda enda ja partneri eneseaustuse säilitamisele. Pärast lahutust võib tekkida tunne, et oled suhtealaselt läbikukkunud. Teadlased on aga kindlaks teinud, et kõige kiiremini saavad lahutusest üle need paarid, kes kaitsevad teineteist negatiivsete tunnete eest. Nad ei pea pärast lahutust olema parimad sõbrad, kuid nad peaksid teineteise tundeid austama.
2. Enne kihlumist koos elamine võib suurendada lahutuse tõenäosust. Kuid pärast lahutust koos elamine ei pruugi suhtele nii saatuslikult mõjuda. Põhjuseks võib olla see, et paarid, kes elavad enne kihlumist koos, abielluvad pigem pragmaatilistel, mitte romantilistel põhjustel.
3. Halvad suhted ei muutu aja jooksul paremaks. Teadlased on kindlaks teinud, et kui partnerid ei saa suhte alguses omavahel kuigi hästi läbi, siis ei tasu loota, et see suhe muutub aja jooksul paremaks. Isegi kui nad suudavad oma probleeme nii palju siluda, et otsustavad abielluda, ei pruugi see liit kuigi pikalt vastu pidada.
4. Vastandid ei tõmbu, kuid nad võivad õppida kenasti koos elama. Suhte alguses võib olla nii, et te olete partneriga väga ühtemoodi, kuna hea energia tõmbab sarnast energiat ligi. Tõenäoliselt otsisidki alateadlikult partnerit, kelle iseloom oleks võimalikult sinu oma moodi, kes elab sinu lähedal või kel on sinuga sarnased huvid. Ent see ei tähenda, et täielikud vastandid ei suudaks suhet toimima panna. Vastandid võivad teineteist täiendada ja moodustada vägagi hästi toimiva paari.
5. See, et pooled abielud lõppevad lahutusega, on liialdus. Kuigi USAs on näiteks üle 50aastaste seas abielulahutuste arv viimastel aastatel tõusnud, ei saa siiski väita, et pooled abielud lõppevad lahutusega.
6. Partneritevaheline võrdsus on oluline suhte alguses. On kindlaks tehtud, et suhte alguses pöörame me rohkem tähelepanu sellele, kes kui palju suhtesse panustab. Ent aja jooksul ei oma see enam nii suurt tähtsust, olulisemale kohale tõusevad sügavad tunded ja intiimsus. Võrdsus on küll oluline, kuid sellele ei tasuks väga suurt rolli omistada, kuna see ei mõju suhtele hästi.
7. Vältimine on kõige halvem viis probleemide lahendamiseks. Tüli käigus võib olla hea vahepeal hinge tõmmata, eriti kui olete laste või sõprade seltskonnas, aga teadlased on välja selgitanud, et paarid, kes väldivad konflikte, kulgevad ajapikku erinevat teed. Samas tasub meeles pidada, et head tulemust ei anna seegi, kui hakkad partnerit inetute nimedega kutsuma või keeldud järele andmast.
8. Vanemaks saamine ei pea armusuhtele veel hukatuslikult mõjuma. Paljud paarid muretsevad, et lastesaamine teeb romantikale lõpu. Lapsevanemaks saades muutub elustiil ja partnerid peavad lisaks teineteisele veel laste jaoks aega leidma. Nüüdseks on aga kindlaks tehtud, et vaid teatud paaridele võib laste saamine mõjuda negatiivselt, üldiselt on vanemaks saamine aga positiivne muutus. Ettevaatlikumad peaksid olema need, kes on noored, impulsiivsed, keskenduvad karjäärile ja on psühholoogiliselt vähem stabiilsed.
9. Vanemad, kes pakuvad noortele lastele oma abi ja tuge, omavad olulist rolli lapse vaimse tervise arengus. Võib üsna kindlalt väita, et vanemad, kes lämmatavad lapsi oma hoole ja armastusega ega lase lapsel olla iseseisev, peavad hiljem silmitsi seisma suurte probleemidega. Ent kui laps on jõudnud teismeikka, on vanemate tugi ja abi tegelikult üliolulised, eriti juhul, kui perel on majanduslikke või sotsiaalseid raskusi. Teadlased on kindlaks teinud, et vanemate abi ajal, mil laps kogeb kõige suuremat stressi, mõjutab last psühholoogiliselt. Teisisõnu, vanemad ei pea kogu aeg lapsel silma peal hoidma ja teda hellitama, see on tähtis vaid teatud vanuses.
10. Partneriga koos võib ikka aeg-ajalt minevikku meenutada. Võib-olla pelgad minevikule mõelda seetõttu, et ajad olid siis paremad ja teie suhet ei anna enam võrreldagi sellega, milline see oli alguses. Aga uuringud on näidanud, et positiivsed mälestused võivad olla väga tõhusaks tööriistaks armusuhetes. Võib-olla aitab mineviku kirglike hetkede meenutamine tuua veidike särtsu ka teie argipäeva.
Tulemused: kui vastasid vähemalt kuuele küsimusele sarnaselt nagu oli toodud neis vastustes, siis võid enda üle uhke olla. Kui sinu vastused erinesid psühholoogide omadest, siis on sul veidike veel õppida.