Väga palju on vanemaid, kes kasvatavad oma last üksinda ja puutuvad sageli kokku väärarvamustega, mis inimeste seas üksikvanemate kohta levivad.
16 levinud väärarvamust üksikvanemate kohta
27. detsember 2014, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huff Post uuris oma lugejatelt, millised müüdid levivad üksikvanemate kohta, mida tegelikult ei tasuks uskuda.
1. «Inimesed arvavad, et lapsed, eriti poisid, vajavad oma ellu isa hoolimata sellest, et ema võib olla väga imeline inimene.»
2. «Erinevalt levinud arvamustele, ei ürita üksikvanemad meeleheitlikult omale partnerit leida. Esimesel korral ei tulnud suhtest ilmselgelt midagi välja ja üksikvanemaks olles valivad inimesed rohkem, keda nad oma ellu tahavad.»
3. «Minult küsitakse sageli, kuidas ma (kolme lapsega) hakkama saan? Miks ma ei peaks hakkama saama? Ma ei mõtle sellele, ma lihtsalt tegutsen.»
4. «Ekslikult arvatakse, et iga lahutatud inimene on üksikvanem. Mõnel inimesel aga veab ja nad suudavad oma eksabikaasaga välja mõelda väga hea plaani, kuidas lapsi kasvatada – üksikvanemaks olemise ja lapse koos kasvatamise vahel on suur erinevus.»
5. «Arvatakse, et kui laps on teise vanema juures, siis ma saan puhata. Ma ei oska teiste eest rääkida, aga minu «puhkus» tähendab tavaliselt seda, et ma teen asju, mida ma lastega teha ei saa. Ja magan, loomulikult ma magan.»
6. «Ma ei kannata seda, kui naised väidavad, et nad teavad, mis tunne on olla üksikvanem, kuna nende partnerid teevad palju tööd. Seda ei anna kindlasti võrrelda päriselt üksikvanemaks olemisega. Partner pakub sulle vähemalt emotsionaalset tuge, majanduslikku stabiilsust ja lastel on isa olemas. Su pere on koos ja sa võid elada rahulikult teadmisega, et mees armastab ja igatseb sind. Ta jõuab õhtul koju ja aitab sind ning kõik on normaalne. Üksikvanematel sellist asja pole.»
7. «Sõna «üksikema» viitab juba raskustele. Üksikemadel pole kindlasti lihtne, aga see pole ka mingi ületamatu raskus.»
8. «Paljud arvavad, et me ise oleme valinud sellise viisi laste kasvatamiseks ja seetõttu ei tohiks me nuriseda, kuna see on meie enda «süü». Tõepoolest...»
9. «Ei, meie perekond pole «katki».»
10. «Arvatakse, et kui lapsed on mu eksi juures, siis ma ei mõtlegi neile. Ma mõtlen kogu aeg oma lastele, isegi rohkem siis, kui nad on minust eemal. Ma muretsen nende pärast ja kuigi lapsed on eksi juures käinud juba kolm aastat, tulevad mul ikkagi pisarad silmi nende tühje voodeid vaadates.»
11. «Inimesed ei usu, et üksi oleks võimalik last hästi kasvatada.»
12. «Liiga paljud arvavad, et üksikvanemad saavad suuremaid toetusi või on nad saanud poole eksi varast. Samuti arvatakse, et me hülgame oma lapsed kohe, kui tekib võimalus minna pidutsema või uute partneritega tutvuma.»
13. «Arvatakse, et üksikul kodus oleval emal on palju vaba aega ja tal on kindlasti igav. Vale!»
14. «Üks väärarvamus, millega ma olen kokku puutunud, on see, et üksikemana olen ma kindlasti väga õnnetu ja tunnen, et olen lõksus. Ma olen üksikemana õnnelikum kui oma abielu ajal.»
15. «Arvatakse, et meie lastest ei kasva normaalseid inimesi. Tegelikult võivad tänu lahutusele lapsed kasvada hoopis tervemas keskkonnas ja neist saavad korralikud täiskasvanud.»
16. «Arvatakse, et keegi ei vali vallaliseelu. Vallalised vanemad võivad olla õnnelikud, rahulolevad ja terviklikud.»