Beebid mäletavad pigem õnnelikke hetki ning unustavad halva

Foto: SCANPIX

Beebide vanemad võivad muret tunda, et laps rohkem nutab kui naerab, ent uus uuring näitab, et tõenäoliselt jäävad neile meelde pigem rõõmsad hetked.

Väljaandes Infant Behavior and Development ilmunud teadustöös selgitas juhtivautor Ross Flom, et kuna beebidele küsimusi esitada ei saa, jälgisid nad hoopis nende silmi ning salvestasid, kui kaua beebid teatud objekte jälgisid. Teadlased püüdsid piltidele emotsionaalseid seoseid omistada ning uurisid, kas see mõjutab mälestuste talletumist või mitte, vahendab Emmede Klubi.

Beebid paigutati eraldatud alale, kus nad võisid näha vaid televiisoriekraani. Ekraanile ilmus täiskasvanu ning kõneles lapsega. Täiskasvanu ilme ning hääletoon oli kas vihane, rõõmus või neutraalne. Kui täiskasvanu lõpetas rääkimise, asendus pilt ekraanil geomeetrilise kujundiga.

Treeningule järgneval perioodil testiti geomeetriliste kujundite meeldejäämist esmalt viie minuti ning seejärel ühe päeva möödudes. Testi käigus õpitud kujundid paigutati täiesti uue kujundiga kõrvuti ning näidati lastele taas ette. Siis salvestati beebide silmade liikumist ning teadlased kalkuleerisid, kui pikalt lapsed uuringu käigus tuttavaks saanud kujundeid võrreldes täiesti uutega jälgisid. Eeldati, et beebid jälgivad uut kujundit kauem kui juba tuttavat.

Pärast viieminutist ooteperioodi eelistasid beebid õnnelike ilmete ja hääletoonidega seonduvatele kujunditele uusi, tundmatuid kujundeid. Neutraalsete või vihaste häältega seonduvad kujundid ei olnud laste jaoks nii tuttavad, sest nad ei näidanud nende kujundite vahel mingeid eelistusi. Siiski eelistasid beebid 24 tunni möödudes uut kujundit neutraalsele.

«Me arvame, et tegu võib olla positiivse meelteseisundi mõjuga beebide tähelepanelikkusele ja aktiivsele mõttetööle,» selgitas Flom. «Neid süsteeme ergutades tõstame nende võimet uut informatsiooni seedida ning seeläbi võib-olla ka geomeetrilist mustrit meelde jätta.»