Kõik me oleme kuulnud koguka inimese põhjendust, et ta on suur, sest suure kondiga. Klassikalise vabanduse taga peitub lootus, et ehk ei kergita kaalunumbreid mitte rasv vaid luustik.
«Suure kondiga» võib olla, aga see ei põhjenda ülekaalu
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
5. november 2014, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebis ringlevad aga fotod, mis on väidetavalt keha skaneeringud alakaalulisest, normaalkaalus, ülekaalus ja rasvunud inimesest (kliki lingile). See võib tekitada küsimusi, kas «suure kondi» teooria taga peitub tõde või mitte? Doktor Claudette Lajam Ameerika Ortopeedilise Kirurgia Instituudist selgitas Huffington Postile, et inimesel võib tõepoolest olla suurem luustik, kuid see pole meditsiiniline termin. «Inimestel on erineva suurusega kehaehitus, mis võib olla põhjuseks, et oled lihtsalt suurem inimene, aga üldiselt ei ole see ülekaalu põhjuseks,» nentis ta.
Arsti sõnul võib kehaehituse kaela veeretada ehk ühe kilo, kuid mitte kümme. «Suure osa inimese kehakaalust moodustab pehme kude – lihased, rasvkude, organid. Seega pole õige süüdistada liigses kehakaalus oma konte.»
Doktor Lajam opereerib sageli rasvunud inimesi ning tema kolleegil on tavaks öelda: «Ma olen su luid näinud ja need ei ole suured…»
Kõigest umbes 15 protsendil inimestest on tavapärasest suurem kehaehitus ning sama paljudel on ka keskmisest väiksem luustik. Enamikul on see aga tõepoolest keskmine.
Lajam toonitab, et luustiku suurus pole sama mis luutihedus. Viimane näitab luudes mineraalide (kaasa arvatud kaltsiumi) kontsentratsiooni. Vähenenud luutihedus ei muuda luude kuju.