Lugejamängu raames kirjutas meile Ingrid, kes võrdleb Londoni ja Berliini tänavamoodi ning leiab, et keskkond mõjutab oluliselt inimeste rõivavalikut.
Lugeja kirjutab: keskkond mõjutab seda, kuidas me riides käime
4. november 2014, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istusime sõbrannaga Amsterdamis tänavakivil ja nautisime mõnusat septembrikuu ilma. Vaatasime mööduvaid kohalikke ja teatasin, et olen vist natukene valed riided selleks linnaks kaasa pakkinud. Amsterdam on stiililt vabam ja boheemlaslikum, kui olin oodanud. Sõbranna küsis imestunult, kas mul on igaks linnaks erinevad riided olemas? See pani mind kahtlema enda niinimetatud isiklikus stiilis ja maailmatunnetuses. Kas ma olen nii mõjutatav keskkonnast ja ajastust, et mul võib-olla puudub isikupärane riietumisstiil ja kannan rõivad selleks, et üldsusesse sulanduda?
Minu elus on olnud mitu olulist punkti, mis on mind stiililt mõjutanud. Pärast keskkooliõpinguid Tartus kolisisin Tallinnasse. Veetsin kolm kuud Londonis ja elasin aasta vahetusüliõpilasena Berliinis. Tunnen, et viimase kahe linna segu elab minus siiani, olles nüüd püsivalt Tallinnas juba mõned aastad. Mida olen kahe suurlinna naistelt õppinud?
Kontrast Londoni ja Berliini vahel on nii suur, et reisides ühest linnast teise võiks välja vahetada peaaegu kõik kohvris olevad riided. Inglismaa on lääneliku ühiskonna musternäidis. Noored tüdrukud ammutavad inspiratsiooni kohalikelt kuulsustelt, kes on tuntud läbi MTV saadete või mõne teise kanali reality-show'dest. Rohke meik, kunstpäevitus, paljastavad riided ja ülemäära sätitud soeng on vaid üks osa briti tüdrukute moetunnetusest. Selle kõrval eksisteerib tugev valgekraede kultuur, milles naised riietuvad soliidsesse kontoririietusse ja sõidavad portfellid käes iga päev truult kaheksaks tööle ja viieks koju.
Positiivsest küljest võiksime õppida briti naistelt seda, et enda välimuse eest tuleb hoolitseda ja sellesse võiks aega panustada. Teisest küljest paistab Londonis olevat kõike liiga palju. Naised kasutavad liiga palju meiki, ebaloomulik päevitus ja piinlikult minid kleidid on vaid mõned üldistavad näited. Euroopa rahvarohkeimas pealinnas on kindlasti olemas ka subkultuur oma aktiivse vastupanuga üldisele moevoolule ja selle kõige ehedamaks näiteks on Vivienne Westwood ning tema rõivalooming.
Berliin hingab aga hoopis teises elurütmis. Kultuuri- ja kunstikeskne mõtteviis peegeldub naiste igapäevastiilis. Riietus on vabam, tihti kantakse kontsakingade asemel tenniseid ja keha katavad laiema lõikega rõivad, mis ei sea rõhku naise figuurile. Pigem vastupidi, Berliini naised ei taha, et neid hinnatakse nende välimusest lähtuvalt. Inimesed on vabad ja erinevused pigem rikastavad tänavapilti. Vastupidiselt Londonile on subkultuur saanud üldiseks moesuunaks. Berliinis asuvad maailma kõige hinnatumad klubid ja üldine reegel on see, et dress up is to dress down! Vähem on parem.
Tahes-tahtmata oleme ümbritsevast keskkonnast väga mõjutatavad, kas me tunnistame seda või mitte, see on igaühe enda asi. Igal linnal on kindlasti oma hingus olemas, kuid mulle tundub, et Tallinn alles otsib oma stiili. Võib-olla on see hea, et inimesed siin on nii erinevad, et ühe nimetajaga ei suuda kõiki hoomata.
Mida võiksid Eesti naised välismaalastelt õppida? Leian, et asi ei olegi stiilis või selle puudumises, pigem inimeste suhtumises ja hoiakutes. Mood on mööduv, kuid stiil on iga inimese isiklik. Minu stiil peegeldab mu iseloomu. Tulles tagasi loo alguse juurde, siis jätkuvalt pakin Londonisse minnes kaasa kõrged kontsad ja Berliini sõites kõige lahedamad tennised. Mulle ei meeldi oma riietusega tähelepanu keskpunktis olla. Ärge mind sellepärast hukka mõistke. Olgem tolerantsed ja ärge unustage, et iga riietuse ning inimese taga on oma lugu.
Pane ka enda mõtted tänavamoest kirja ja saada need aadressil naine@postimees.ee. Auhinna paneb välja Lennusadam, loe lähemalt siit!