Mida saavad vanemad teha, et last koolis ei kiusataks?

Foto: SCANPIX

Kiusamine on alati olnud väga valus teema. Kuigi vanematele võib tunduda, et lapsega on kõik korras, võib olla asju, mida laps vanematele ei räägi. 

Kui sinu laps on olnud kiusamise ohver või muretsed, et ta võib kannatada koolikiusamise all, siis siin on sulle hea uudis: psühholoogid on kindlaks teinud, et lastele toimetuleku õpetamine võib oluliselt vähendada kiusamist ja aidata lastel paremini tegutseda juhul, kui nad peaksid kiusamist kogema, kirjutab Babble.com. Siin on vanematele mõned nõuanded.

1. Õpeta lapsele kindlaid toimetulekustrateegiaid

Kiusamine seisneb tavaliselt selles, et võimude vahekord ei ole tasakaalus ja alati pole sugugi oluline see, kes on füüsiliselt tugevam. Soome psühholoog Christina Salmivalli on täheldanud, et kiusajad on tavaliselt need, keda nähakse võimukate ja populaarsetena. Saksa teadlased on aga kindlaks teinud, et isegi algkooliõpilaste seas esineb kiusamist – kiusatavat tavaliselt lihtsalt välditakse (ei võeta mängu). Kiusamist kogevad lapsed kipuvad seetõttu sageli endasse tõmbuma.

Kuigi selline käitumine tuleb kiusatavatel loomulikult, võib see kiusajatele vaid hoogu juurde anda, sest neil tekib tunne, et nad on füüsiliselt ja sotsiaalselt tugevamad. Passiivsed toimetulekustrateegiad võivad seega kiusamist vaid võimendada. 

Kõige tähtsam on lapsele õpetada, et kui keegi teda kiusab, tasuks jääda rahulikuks, öelda enesekindlalt «lõpeta» ja pöörduda täiskasvanu poole. Kui laps oskab enda eest seista, siis see tekitab temas võimukama tunde ja ta ei karda enam teisi nii palju.

2. Aita lapsel suurendada emotsionaalset intelligentsust

Kiusamisohvri jaoks võib olla keeruline kiusajatele vastu astuda. Stressirohkete olukordade tarbeks on psühholoogide hinnangul tarvis emotsionaalset intelligentsust. Uuringud on tõestanud, et emotsionaalse intelligentsuse suurendamine aitab lastel välja kujundada uusi toimetulekustrateegiaid läbi emotsionaalse arupidamise.

Emotsionaalne arupidamine on tähtis oskus, mis tuleb kiusamise ja konfliktsituatsioonide puhul kahtlemata kasuks, sest see aitab lapsel mõista, miks kiusajad on tema vastu. See aitab neil aduda, mis toimub ja leida võimalusi, kuidas olukorda lahendada. Kui laps saab aru, et kiusamine ei seisne selles, et temal on midagi viga, vaid pigem on asi kiusajas, siis on lihtsam leida probleemile lahendus. Psühholoogid on kindlaks teinud, et lapsed saavad õppida emotsionaalset intelligentsust, mis aitaks neil kiusamisega paremini toime tulla.

3. Ole heaks eeskujuks

Inimesed õpivad teisi vaadates. Me jäljendame neid, kes saavad meie arvates erinevate takistustega hästi hakkama. Laste jaoks on parimaks eeskujuks peaaegu alati vanemad. Aga kui lapsel pole aimugi, kuidas vanemad kiusajatega käituks, ei oska laps võtta kindlat seisukohta ja tegutseb emotsioonide ajel. 

Olles lapsele positiivseks eeskujuks, saame õpetada talle, kuidas kiusajatega käituda. Esiteks ei tohiks vanemad ise kedagi teist kiusata, teiseks ei tohiks lapsed näha seda, kuidas vanemaid kiusatakse. Lapsed õpivad läbi vaatluse. Kui nad näevad, kuidas vanemad teisi kiusavad või kuidas neid kiusatakse, muutuvad lapsed enesekindlamaks ja võtavad taolisest käitumisest eeskuju. 

4. Julgusta last mõtlema teiste tunnetele

Ükski vanem ei taha, et tema laps kiusaks teisi. Aga võib juhtuda, et ka kõige parematest peredest pärit lapsed kiusavad koos teistega mõnda kaasõpilast. Vanemad võivad sellist käitumist maha teha ja julgustada last nägema asju teise inimese seisukohast – just ohvri omast. See võib tunduda keerulise ülesandena, aga psühholoogid on avastanud, et isegi lasteaialapsed on suutelised arendama oma teadlikkust ja kujutama ette, mida teine inimene võib mõelda või tunda. Kui õpetame lastele empaatiat, võivad lapsed, kes muidu võiksid teisi kiusata, mõista, kuidas nende teod võivad teistele haiget teha.

5. Toetu kiusamisvastasele kampaaniale

Kas sinu lapse kool võtab osa mõnest kiusamisvastastasest kampaaniast? Väga hea, kuid see ei tähenda, et sinul pole siin mingit rolli täita. Kuna koolidel pole reeglina piisavalt töötajaid või ressursse, et kiusamisvastaseid programme tõhusalt lastele tutvustada, võib nende mõju jääda poolikuks. Paljud taolised programmid on loodud ühekordseks vahelesekkumiseks ja tulemuseks on see, et lapsed ei oska midagi peale hakata oskustega, mida neile programmi käigus õpetati. Ent kiusamisvastased kampaaniad võivad olla väga tõhusad, kui neid õigesti kasutada.

Selleks, et laps mõistaks paremini, miks ei tohiks teisi kiusata, õpeta talle, kuidas negatiivsetest asjadest kiiremini üle saada, kuidas naasta positiivse ellusuhtumise juurde. Kui laps on varustatud selliste oskustega, oskab ta end kiusajate eest paremini kaitsta.