Kui üritad midagi saavutada, siis pead teadma, et vale lähenemine asjale ei anna kunagi häid tulemusi. See kehtib ka kaalulangetuse kohta. Kahjuks järgib enamik kaalulangetajaid aegunud, vastuolulisi või valesti tõlgendatud strateegiaid, mis võivad tulemuseks anda hoopis kaalutõusu.
Kliiniline psühholoog ja toitumisteadlane Susan Albers tõi välja viis suurimat viga, mida enamik kaalulangetajaid kipub tegema, kirjutab Daily Makeover.
Viga: muudetakse seda, mida süüakse, mitte seda, kuidas süüakse
«Alati ei pea oma menüüd radikaalselt muutma, et kaalus alla võtta,» sõnas Albers. «Muuta tuleb hoopis seda, kuidas süüakse.» Näiteks kui kipud stressi tundes sööma rämpstoitu või armastad teleri ees midagi näkitseda, siis pead muutma söömise enda jaoks mõttekamaks tegevuseks. Kui kuulad oma keha ja keskendud sellele, mida sööd (maitsele, lõhnale, tekstuurile jne), suudab aju paremini tajuda, mida sa oled juba söönud ja kas sellest piisab. Toidule keskendudes võime avastada ka näiteks seda, et rämpstoit ei ole kõige parema maitsega.
Viga: suhtumine on liiga idealistlik
«Sihi Kuud. Isegi, kui sa sihid mööda, maandud tähtedel.» See on kena mõte, aga kahjuks teevad paljud kaalulangetajad nii, et kui nad ei jõua «Kuule», annavad nad kergesti alla. «Oluline on kaalulangetusse realistlikult suhtuda ja mõista, et alati ei lähe kõik ideaalselt,» lausus Albers. Näiteks, kui oled kindel, et ei suuda suhkrust täielikult loobuda, võid selle tarbimist ikkagi vähendada. Vahel annab paremaid tulemusi see, kui me ei sunni end midagi tegema.
Viga: valed eesmärgid
Paljude inimeste kaalulangetuseesmärgid on umbes sellised: «Võta kuu ajaga 10 kilo alla», «Mahuta end järgmiseks kuuks kitsaste teksaste sisse», «Rõivasuurus võiks kahe kuu pärast olla vähemalt kolm numbrit väiksem». Taolised eesmärgid tekitavad aga palju negatiivseid tundeid ja inimene võib kiiresti alla anda. Pigem sea omale väikseid eesmärke, mida saad aegamisi nimekirjast maha hakata tõmbama. Ürita näiteks 20 minutit joosta või süüa rohkem juurvilju. Sina kontrollid täielikult seda, kas suudad oma eesmärgid täita või mitte, kuid väikeste eesmärkidega on lihtsam edasi liikuda.
Viga: arvatakse, et see, mis sobib ühele inimesele, sobib ka teisele
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et teatud inimestele loodud toitumiskavad (näiteks neile, kes on mõne toiduaine suhtes tundlikumad) sobivad hästi ka teistele. Või arvatakse, et kuna sõbranna võttis ühe või teise dieediga alla, siis kindlasti saan sama saavutada ka mina. Vale. Iga inimese keha, toitumisvajadused ja ülesehitus on erinevad ning sinu tervislik toitumine peaks nende kõigi asjadega kokku sobima. Albers soovitas ühendust võtta mõne toitumiseksperdiga, kes oskaks koostada just sulle sobivat menüüd.
Viga: toite kategoriseeritakse kui «head» ja «halvad»
Jättes oma menüüst täielikult välja kõik «halvad» toidud, võib juhtuda nii, et hakkad toiduga liialdama ja võtad lõpuks kaalus juurde. Ka supertoitude puhul on oht, et nendega võidakse minna liiale. Kui sööd liiga palju marju, võib veresuhkru tase tõusta. Kui sööd liiga palju avokaadot, on su kehal rohkem kilokaloreid, kui ta suudab ära tarbida. Mõistlikum on arvestada toiduaine täielikku toiteväärtust ja arvestada seda oma toitumisstrateegia väljakujundamisel.