Kristina Traks: lastele rahakogumine – kuidas ja milleks?

Kristina Traks
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristina Traks
Kristina Traks Foto: Toomas Tatar/Postimees

Olen viimasel ajal palju mõelnud rahateemadele ja sealhulgas ka sellele, kas ja kuidas peaksin kindlustama oma kahe tütre tuleviku. Väga loodan, et nad on õpihimulised ja tahavad nii 13-14-aasta pärast minna õppima ülikooli. Muidugi pole see odav lõbu. 

Ka mina kuulun nende inimeste hulka, kellele vanaema-vanaisa Hoiukassasse aastaid rublasid kogusid. Mingil ajal said nad kokku koguni 1000 rubla, millest rahareform tegi 100 krooni. Pole just kõneväärt summa. See kogemus ei mõju just rahakogumisele innustavalt. Ning tegelikult pole isegi seda vana kogemust meenutada, sest ka pensionifondides toimunu ei mõju eriti julgustavalt.

Sellegipoolest – tahaks praegu niisama arvel seisva (jah, ma tean, et tegelikult ta seal väheneb, mitte ei seisa) rahaga kogumispuu kasvama panna. Leppisin nelja finantsasutusse nõustamised kokku ja kuulasin, millised on mu võimalused ja mida pakutakse.

Ma ei hakka siin promoma ühtegi teenusepakkujat, vaid toon ära mõned tarkuseterad, mida tasuks ehk taolise pikaajalise kogumise puhul silmas pidada.  

  • Pole mõtet teha kahele lapsele eraldi lepinguid, sest nii maksad lepingu sõlmimis-, haldus- ja fondiosakute märkimistasusid kahekordselt.
  • Pakutakse küll mitmeid spetsiaalselt lastele mõeldud tooteid, kuid tegelikult ei pea koguma üldse spetsiaaltootega, vaid seda võib teha mistahes fondis.
  • Kõige halvem «lahendus» on see, kui raha lihtsalt kuskil arvel seisab. Ka hoiupõrsasse kogumine pole mõttekas. Inflatsioon nakitseb niimoodi seisvat raha järelejätmatult ja kuigi mõni protsent aastas tundub tühine, siis mõelge pikalt – 3 protsenti aastas on 30 protsenti kümne aastaga.
  • Koguda võib ka III samba pensionifondi, sest pensionifondis raha kasvatades kehtib sellele maksusoodustus 11 protsenti aastas. Nipp on selles, et soodustus kehtib vaid juhul, kui olen raha välja võttes vähemalt 55-aastane ning investeerisin pensionifondi mitte rohkem kui 15 protsenti oma sissetulekutest. Kui võtan raha varem välja, maksan kasumilt 21 protsenti tulumaksu nagu mistahes teise investeeringu puhul.
  • Kas sa saad öösel magada, kui oled investeerinud raha aktsiatesse? Ehk et kui palju oled sa valmis oma rahaga riskeerima. Kui üldse mitte, siis eelista võlakirju, kui aga tahad õnne proovida ja samas oled valmis ka hävima, siis katseta aktsiatega. Ise otsustad.
  • Kas sa tead, kuidas su rahal läheb? Ehk et hoia oma investeeringutel silma peal ja muuda investeerimisstrateegiat vastavalt sellele, kuidas su elu muutub. Muide, nõustajate sõnul on lausa hämmastav, kuidas inimesi ei huvita nende isikliku raha käekäik. Jah, ega minagi praegu täpselt ei tea, mida teeb minu pensionifond.
  • Tähtajaline hoius on tänaste intresside juures mõttetu lahendus.
  • Pane raha niimoodi ära, et sa ei saaks seda fondist lihtsalt välja võtta. Sest muidu on kiusatus lapse koolirahaga osta uus teler, edevad saapad või lihtsalt enne palgapäeva sealt «laenu» võtta.
  • 30 eurot igakuist sissemakset on miinimum, millega üldse on mõtet kogumist alustada. Kui sa maksad vähem sisse, siis nii vähehaaval investeerides söövad teenustasud su võimaliku kasumi lihtviisiliselt ära.
  • Haldustasude mõistlikkust on muidugi tark jälgida, aga oluline kui fondi haldamise maksumus on see, kui hästi seda hallatakse ehk et kui suur on fondi tootlikkus. 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles