Laura Remmeli kniks Eesti moele

Laulja Laura Remmeli riidekapi sisu on sama noodirikas, nüansirohke ning värvikas nagu segu jazz’ist, popist ja vabaimprovisatsioonist, mida ta muusikalavadel esitab. Selles on Eesti moekunsti noorkahurväe loomingut, kiirmoemärke ja põnevaid leide vintage-poodidest – kõike miksib ta seejuures selga hea stiilitunnetusega.

Kuigi naise eelistused ajaga pidevalt muutuvad, iseloomustavad tema rõivavalikut alati erilised lõiked, efektsed värvid ja naiselik joon. «Armastan ekstravagantsust ja riietusega eksperimenteerimist, kuid jään sellega siiski naiselikkuse piiridesse,» tõdeb Laura. Ning kui tuleks valida madalate ja kõrgete kontsade vahel, eelistab ta pigem kõrgeid – ses osas imetleb laulja ja seab enesele eeskujuks maitsekaid Itaalia naisi, keda tänaval või isegi lennukis naljalt mugavates tossudes-dressides-rebitud teksades ei näe ja kel kontsakingade kandmine on maast madalast veres.   

Igatahes pole punk, rokk ja sportlik teksastiil talle – ka näiteks praegu über-trendikas kleidi ja tossude kooslus Laurale ei istu. Küll aga meeldib talle seda kõike teiste seljas vaadata, eriti kui see stiilselt välja kantakse.

Sisetunne otsustab

Alustuseks astub laulja fotokaamera ette Eesti moemärgi Iris Janvieri bordoopunase mustriga soojas sügisjakis. Sel on rõhutatud õlajoon ja piht ning kaarjas serv nagu sabakuuel, üldmulje tasakaalustamiseks on ta jalga tõmmanud mustad kitsad teksad. Niisugune on Laura argine riietus, kui ta töökohtumistel käib või keeltekoolis projektijuhina töötab – see, et ka viimases pole vaja ranget kontorikostüümi selga panna, on talle vägagi meeltmööda.

Eesti moekunst meeldib talle aga üle kõige, ka tema esinemiskostüümid pärinevad valdavalt meie disaineritelt. Kui Laura mujal riikides esineb, äratavad need oma ainulaadsusega alati tähelepanu ja sageli küsitakse, kelle loominguga tegu. Hea vastastikune klapp on lauljal Aldo Järvsooga, kellega palju koostööd tehtud. Ka Liisi Eesmaa loomingut kannab ta palju, varsti täiendab garderoobi Iris Janvieri uus bordoopunane talvemantel.  

«Ma ei vali riideid viimaste trendide ega ka nimekate brändide järgi, pigem peab tekkima hetkeline äratundmine, et voh, just see asi on äge ja minu,» ütleb Laura ja nendib, et teatav aja- ja moepitser on nii disainerikleidil kui ka poerõival küljes niikuinii. Pikki poetuure ta ei  armasta, sestap on nii mõnigi ost juhuslik, kuid sellesama õige tunde võrra täistabamus – näiteks hiljaaegu soetas ta ühest juhuslikult teele jäänud Amsterdami vintage-poest efektse valge kleidi, mis mõjub ühtviisi eriliselt argipäeval ja laval.   

Suur kleidifänn

Laulja suurimateks lemmikuteks on kleidid ja lühikesed seelikud. Esimestega on asi eriti lihtne: tõmbad põneva mustriga või värvikirevad sukkpüksid jalga ja kooslus ongi suurema vaevata paigas. Seevastu ehetega ta end suurt ei koorma, üksnes peavõrusid peab mõningaseks moenõrkuseks. Käevõrusid pole tema ehtekarbis üldse, küll aga mõned massiivsed kaelaehted, vanaemalt päritud kaelakee ja ema kingitud Tai päritolu sõrmus, mis läheb abielusõrmuse kõrvale sõrme reisidel. «See annab mulle emalt kaasa hea kindluse ja kodusoojuse tunde,» ütleb Laura, kes varsti pärast fotoseanssi suundubki laulma Amsterdami ja sealt edasi Londonisse.

Ning muidugi paneb ta jalga kõrged kontsad, sest erilist mugavust ei aja ta taga ka mööda ilma reisides ja lauldes.