Lugeja kirjutab: kohustus olla täiuslik lapsevanem

Keegi pole täiuslik. Foto: SCANPIX

Naine24 lugeja arutleb, et tunneb last kasvatades survet alati kõike õigesti teha. Kuid kas see on ka võimalik?

Ma olen lapsevanem ja ma tahan oma lapsele parimat. Ma ei mõtle selle all, et soovin talle kalleid asju ja lõputuid võimalusi. Ma tahan anda talle tunde, et ta on kaitstud ja armastatud, kuid ma soovin ka, et ta oskaks ja tahaks elus ise hakkama saada.

Tahan, et mu laps usuks endasse, julgeks suhelda, oskaks majanduslikult mõelda ja samas teaks, mida tähendab unistada.

Et osata kõike seda lapsele anda ja õpetada, peaksin ilmselt ise kõike seda oskama.... Või tahan ma, et mu laps oskaks seda, mida mina ei oska? Soovin talle kergemat elu? Loodan vormida temast ideaalset inimest?

Ma tahan, et ta oleks õnnelik. See tähendaks, et tean, mis on õnn ja oskan seda tunda.

Keegi ütles mulle hiljuti, et ma sean endale tohutult kõrged nõudmised. Hakkasin selle üle mõtlema - nii vist on. Kas ma püüan olla ka perfektne lapsevanem? Seda ka.

Mul oli ema, keda väga austasin ja armastasin. Ma tahan oma lapsele olla sama hea ema ja parandada ka need vead, mida minu ema minu arvates tegi.

Teisalt tundub, et surve olla ideaalne lapsevanem tuleb ka väljastpoolt. Me kõik teame lugusid fantastilistest naistest, kes suudavad elus kõike. Ja kindlasti oskavad nad olla suurepärased emad. Nii me vähemalt usume.

Ma näen juba praegu, et olen oma lapse kasvatamisel teinud vigu. Tunnen end süüdi. Aga pigem tulevadki need vead suurest hirmust teha midagi valesti.

Lapsevanem peabki oma vigu tunnistama, kuid veel halvem on esitada endale liiga kõrgeid nõudmisi. Kui latt on nii kõrgel, et inimese hüppevõime sinnani ei ulatugi.... Siis oleks parem latti veidi allapoole lasta. Kaob pinge ja see lahendab nii mõnegi probleemi iseenesest.

Luba endale üks pai. Sa oled tubli. Su lapse elu ei saa olema ideaalne. Ka lapsevanem on lihtsalt inimene.

Nii ma endale ütlen.