Kaalustalla.ee blogis on kokkuvõtlikult kirjutatud valgurikka toidu kasulikest mõjudest tervisele.
Neli head põhjust eelistada valgurikast toitu
1. Valk kustutab hästi nälga
Sarnaselt süsivesikutele vallandab valgu tarbimine meie kehas insuliini, mis edastab omakorda signaali, et toit on saabunud ning näljatundele võib piduri peale tõmmata. Erinevalt aga süsivesikutest ei mõjuta valk niivõrd suures mahus veresuhkru taset, mis tähendab, et puudub nn jojo-efekt, mis veresuhkru kõikumisega nälja uuesti tagasi tooks.
2. Valk hoiab kõhu kaua täis ning aitab põletada kaloreid
Eelmises punktis ütlesime, et valk võtab hästi näljatunde ära, kuid lisaks sellele hoiab valk näljatunde ka pikemat aega eemal. Seda seetõttu, et valk seedib kauem kui teised toitaineid. Lisaks kulub valgu seedimisele kõige rohkem energiat. See aga tähendab, et kuni veerand valgu poolt antavatest kaloritest võib kuluda tegelikult tema seedimisele (võrreldes umbes 10 protsendiga süsivesikute puhul). See aga tähendab, et valgurikka dieedi puhul pole vaja kaalutõusu nii väga karta.
3. Valk hoolitseb meie lihastoonuse eest
Meie lihasrakud vajavad valku, et taastuda koormusest ning kasvada tugevamaks, suuremaks ja ilusamaks. Valgud töötavad nii ehitusmaterjalidena kui ka töödejuhatajana, mis annab signaali lihastes muutusi esile kutsuda. Lisaks osaleb valk praktiliselt kõikides keharakkudes ehitustöölisena, tagades tugevad luud, kõhre, naha, juuksed, küüned jne.
4. Valk hoiab meid ärksana
Valgus leiduvad mitmed aminohapped nagu näiteks türosiin, mis aitab sünteesida meie ajus ärkvelolekuhormoone – adrenaliini, noradrenaliini ja dopamiini. Tänu nendele võimendub meie kehas rasvade põletamine ning neist saadav energia muudab meid tegusaks. Stress langeb ning me tunneme end võimekamalt. Kõigele lisaks oskab meie keha ka valke energiaks kasutada, seega pole energiapuudust vaja karta.
Keskmine inimene, kes ei tegele spordiga, võiks tarbida 1-1,5 g valku kehakilo kohta. Sportlike inimeste puhul võiks see number olla pigem 1,5-2 g kehakilo kohta. Lihasmassiga seotud ekstreemsuste puhul nagu näiteks kulturism, võivad teatud olukordades soovituslikud kogused olla veel kordades suuremad.