Kuidas targad vanemad õpetavad lastele ebatervislikku toitumist

Linda Pärn
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Psühholoog Dina Rose teeb portaalis Psychology Today huvitava tähelepaneku, et kuigi tänapäeval räägitakse üha rohkem tervislikust toitumisest, ei oska me siiski lastele õiget eeskuju näidata ja rikume seega nende tervist.

Enamasti lapsevanemad tegelikult teavad, milline peaks tervislik toitumine olema, kuid nad eelistavad pereelu sujuvuse tõttu siiski rämpstoitu ja poolfabrikaate. Liigsel tervisliku toitumise propageerimisel võib olla aga üks negatiivne külg: see paneb tarku vanemaid oma lastele halbu kombeid õpetama. Selle arusaama taga ei ole mingi vandenõuteooria vaid hirm, et pidev arutelu toitumise teemal õpetab tahtmatult lapsi tervislikke toitusid vihkama. Miks?

Me ise oleme silmakirjalikud. Tundub, et me asetame tervislikud toidud (ja tervislikult toitujad) pjedestaalile, aga milliseid toitusid me tegelikult hindame? Ikka rämpsu. Mõtle, millise ilmega sa ootad oma lemmikrämpstoidu söömist. Tead küll, kuidas sa burgerit või koogitükki enda ette tõstes elavned, silmad löövad särama ja hääletoon muutub kõrgemaks. Oled sa kunagi märganud, et keegi reageeriks niimoodi näiteks brokoli peale?

Millise sõnumi see lastele saadab?

Kuigi me räägime ka oma lastele tervislike toitude kasulikkusest, lipsab aeg-ajalt üle huulte, et see või teine toit ei maitse «tervislikult». Sest kõik teavad, et tervislik toit pole alati kõige maitsvam. Küll aga mõmisetakse isukalt sulava juustu peale.

Mis sõnumi see meie lastele saadab?

Arvamus, et tervislik toit on hädavajalik, aga mitte kõige maitsvam, jõuab lasteni mitmel erineval viisil. Ka uuringud näitavad üha enam, et meisse on juurdunud eelarvamus, et rämpstoit on küll keelatud, aga väga hea.

Kas pead end erandiks? Mõtle järele. Uuringutest on tulnud välja, et isegi need inimesed, kes arvavad, et peavad tervislikku toitu maitsvaks, liigitavad siiski alateadlikult ebatervislikud toidud nauditavamate hulka. Seda pole ka raske järele kontrollida. Kujuta ette, milline on kõige parem tervislik toit, mis sulle pähe tuleb. Nüüd kujuta ette oma lemmikküpsetist. Kumba sa praegu eelistaks? Vähe on neid, kes valiksid esimese.

Eksperdid on välja toonud mitmeid põhjuseid, miks lapsed ei taha aedvilju süüa: neile meeldivad eelkõige magusad toidud ja aedviljad ei mahu sellesse maitseprofiili; mudilased kogevad neofoobiat (hirmu uute maitsete ees) sel arenguetapil, kui nad muutuvad liikuvamaks. Viimane on looduse poolt nõnda seatud, et laps ei neelaks mürgiseid aineid.

Nendel selgitusel on küll tõepõhi all, kuid nendest siiski ei piisa, et olukorda täielikult hinnata. Eriti seetõttu, et lapsed ei kasva halbadest toitumisharjumustest välja. Pigem vastupidi.

Võrreldes 2-5-aastaste lastega:

  • söövad 6-11-aastased lapsed 2,7 korda suurema tõenäosusega puuvilju ja 1,5 korda väiksema tõenäosusega aedvilju.
  • Täiskasvanud söövad võrreldes 2-5-aastaste lastega juba 4 korda väiksema tõenäosusega puuvilju ja kuni 2,5 korda väiksema tõenäosusega aedvilju.

Selleks, et mõista, kuidas laste toitumisharjumused aja jooksul muutuvad, peame leidma neile selgituse. Siin on neist kaks:

  • Meie kultuuridialoog toitumisest on viinud toidu meditsiinistumiseni. Tavalist toitu müüakse toitainete järgi, kuid maiustusi müüakse maitse järgi. See suunab inimesi tervislike toitude juurest ebatervislikemate poole.
  • Kuna lapsevanemad tunnevad survet pakkuda lastele õigeid toitaineid, antakse neile sageli toitusid, mis sisaldavad küll ka «head kraami», aga rikuvad laste maitsemeelt ja suunavad neid pigem rämpsu poole (näiteks kanapalad ja friikartulid lastemenüüdes, mis on lubatud just pidupäeval, n-ö preemiana).

Esiti võib tunduda see ebaloomulik, aga üks lahendus, kuidas tervislik toit lastele vastuvõetavamaks teha, on vältida toidu tervislikkusesele rõhumist. Pigem tuleks rääkida harjumustest. Toitumisega on seotud kolm olulist harjumust, mis mõjutavad meie käitumist – proportsioon, mitmekülgsus, mõõdukus. Neid kolme asja tuleks õpetada juba väga väikestele lastele, sest harjumused arenevad välja varases eas. Mida rohkem neid harjumusi lapsepõlves soositakse, seda suurema tõenäosusega jäävad need ka külge.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles