Moodsale ühiskonnale on omaseks saanud see, et me puutume iga päev niivõrd palju kokku stressiga, et oleme hakanud muretsema sellepärast, kui palju me tegelikult muretseme.
Kas sa muretsed liiga palju?
22. september 2014, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui sulle valmistab muret see, et sa muretsed liiga palju, siis sa pole üksi. Paljud inimesed kogevad nüüdisajal ärevust, nad muretsevad, kas nad on ikka normaalsed, kas nende eluviis on tervislik ja kas nendega on kõik hästi. Tõenäoliselt on nende küsimuste vastused positiivsed, seega tasuks mõne asja pärast vähem muretseda, kirjutab Youbeauty.com.
Pole mingi saladus, et kui inimene üritab vältida negatiivseid tulemusi, kogeb ta stressi. Tööl võib stressi tekitada töö tähtaeg, kritiseeriv ülemus või probleemid kolleegidega. Kodus on stressilallikaks lapsed, raha ja toitumine. Iga inimene muretseb. Kui üritame midagi halba vältida, on stress ja hirm meie loomulikud kaaslased.
Sellest tekib aga küsimus: kui palju stressi ja muretsemist on liiga palju? Siinkohal oleks paslik tsiteerida teoloog Reinhold Niebuhri: «Anna mulle rahu, et aktsepteerida asju, mida ma ei suuda muuta, julgust, et muuta asju, mida ma saan muuta ja tarkust, et osata neid kahte eristada.» Selle tsitaadi mõte peitub selles, et see annab meile hea valemi, kuidas aru saada, kas me kogeme liiga palju ärevust või mitte.
Mida teha, kui ärevus ründab?
Kui tunned, et ärevus hakkab tekkima, leia omale üks vaikne nurgake. Tee nimekiri potentsiaalselt negatiivsetest asjadest, mida sa üritad vältida. Seejärel küsi endalt, mida sa saaksid nende asjade suhtes ise ette võtta.
Alustame asjadest, mille vastus on ilmselt eitav (ehk need asjad, mida sa ise ei suuda muuta). Kui muretsed nende asjade pärast, mille üle sul endal puudub kontroll, siis ilmselgelt muretsed sa liiga palju. Kui tegemist on asjaga, mida sina ei saa muuta, siis polegi midagi teha ja sa pead leidma viisi, kuidas lõpetada nende asjade pärast muretsemine. Loomulikult ei saa sa endale öelda «enam ma selle pärast ei muretse», sest see lihtsalt ei toimi nii kergelt.
Pigem võta 20 minutiks aeg maha ja kirjuta sellest asjast, mis sulle muret valmistab. Paljud uurimused on näidanud, et kui kirjutada asjadest, mis tekitavad muremõtteid, on lihtsam neid mõtteid oma teadmistega seostada ja peagi lõpetad sa neile mõtlemise. Võta pastakas või arvuti ja mõtle, miks sa üritad midagi vältida ja miks see on sinu arvates halb. Kirjuta üles, mis on probleemiks, miks see on sinu arvates probleemiks, mis tunde see sinus tekitab ja kust need tunded tegelikult tulevad.
Sellistest asjadest kirjutamine ei pruugi olla lõbus, kuid pikas perspektiivis on sellest palju abi. Sageli mõistavad inimesed kirjutamise käigus, et muretsemiseks polegi põhjust. Võib-olla märkad sinagi, et asjad pole nii hullusti, kui sulle tundus. Või taipad, et see, mis muret ja ärevust tekitas, on tegelikult sinu kontrolli alt väljas ja sa ei saa selles suhtes midagi ette võtta.
Aga kui muret tekitavad asjad, mille puhul sa saad midagi muuta, siis on kaks võimalikku viisi, kuidas edasi tegutseda. Esiteks mõtle, kas neisse asjadesse tasub ikka negatiivselt suhtuda. Näiteks mõni kardab, et ta ei saa oma tööülesannetega piisavalt hästi hakkama ja muretseb, mida teised temast mõelda võivad. Tegelikult pole kogu selles olukorras midagi negatiivset, sa oled ise lihtsalt otsustanud keskenduda vaid negatiivsele.
Mõtle pigem positiivsetele asjadele. Kujuta ette, millised on erinevate olukordade positiivsed tulemused, kujuta ette, kuidas on sinu tööpanusest tegelikult kasu või mõtle hoopis sellele, mis sind õhtul kodus ees ootab. Sel viisil muudad stressi positiivseteks tunneteks ja ootusärevuseks. See on elamiseks palju meeldivam moodus kui pidev muretsemine.
Kui oled selle harjutuse ära teinud, on sul alles jäänud asjad, mille pärast sa tõesti peaksid muret tundma ja tõenäoliselt on need asjad, mille suhtes saad sa ise midagi ette võtta. Kasuta oma ärevusest tulenevat energiat, et panna paika lahinguplaan, kuidas hakata oma probleeme lahendama. Kui plaan on paigas, mine välja ja tee midagi aktiivset. Kasuta ärevusest tingitud energiat millegi hea jaoks. Su enesetunne muutub kohe paremaks. Ja tagasi koju jõudes ootab sind ees nimekiri, kuidas hakata oma muresid lahendama.
Ning sa võid olla kindel, et muretsed täpselt õigete asjade pärast.