Seda küsimust esitavad sügise saabudes väga paljud lapsevanemad, sest millegipärast kipub olema, et nii kui suvesoojad lõppevad, on kohe platsis nohu ja köha.
Kristina Traks: mida küll teha, et lapsed kogu aeg nii haiged poleks?
15. september 2014, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tundub, et haigused käivad suureks kasvamise juurde. Muide, isegi arstid peavad täiesti normaalseks ja terveks last, kes aasta jooksul 6-10 korda nohu-köha. Hiina tohtrid aga pannud juba 3000 aastat tagasi tähele, et tatisest lapsest kasvab terve täiskasvanu.
Sellegipoolest pole selle teadmisega eriti lohutav elada ja ehk on ikkagi ise ka midagi võimalik teha, et tüütu nohu ja köha poleks lastel sügistalvisel ajal pea pidev saatja. Küsisin oma sõpradelt-tuttavatelt, et mida nad teevad selleks, et nende lapsed ei jääks nii tihti haigeks ning sain vastuseks hulga väga praktilisi ja ka mõtlemapanevaid soovitusi.
- Ära mõtle üle! Läbiv nõuanne on, et lapsevanemad võiksid ise vähem haiguste pärast muretseda ja stressata. Iga köhatus ei ole veel maailmalõpp ja väikesele nohisemisele pole vaja kohe reageerida piltlikult öeldes minestusse langemisega. «Positiivne atmosfäär on see, mis hoiab haigused eemal, lapse oma ruum (mitte toa mõttes ainult) ja olemisvabadus. Enamus haigusi on emotsionaalse tekkepõhjusega,» ütleb 30-aastase ema kogemusega Kaja.
- Mitte liiga palju riideid. Lasteaialaste vanemad on küllap tuttavad olukorraga, kus lapsele lasteaeda järele minnes leiad eest higistava tegelase, kellele on selga topitud kõik kapis leiduvad riided. Ehk siis laste üleriietamine. Seda tasuks kindlasti vältida, sest higisena on väga lihtne külmetuda ja haigeks jääda. Tõsi, praeguste ilmadega on tõesti lapsi raske parajalt riietada. Kihiline riietus ruulib, aga kihte olgu ikka mõistlikus koguses. Kui väljas on 20-kraadi sooja, pole vaja kindaid kätte, paksu mütsi ega retuuse dressipükste alla. Ise olen üleriietamise-teemaga lasteaias ka hädas olnud ja ega siin muud varianti polegi, kui et lapsevanem peab olema hommikul selgeltnägija ning lapsele lihtsalt päevaks kappi täpselt õiged riided jätma.
- Pimedal ajal anna D-vitamiini. Enamik meie laiuskraadil elavaid inimesi kannatab D-vitamiini puuduse käes. Üks vana soovitus on anda seda vitamiini lisaks neil kuudel, mille nimetuses on r-täht. Ehk siis septembrist aprillini võiks hommikusöögi osa lusikatäis kalamaksaõli.
- Ära osta toidulaadseid aineid, vaid päris toitu. Täisväärtuslik toit on kahtlemata oluline - palju (soovitavalt värskeid) juurikaid ja puuvilju ning võimalikult vähe rafineeritud suhkrut. Harjutage endale külge komme lugeda poes toiduainete koostisosi ning lisaainete nimekiri on juba selline, et keel läheb sõlme, siis las see toode jääb parem poodi. Mida vähem komponente on toiduaine valmistamisel kasutatud, seda parem ta on.
- Uni on püha. Kui und jääb pidevalt puudu, muutub organism nõrgemaks ja haigused pääsevad ka kergemini ründama. Liiga vähene magamine muudab lapsed unearstide hinnangul ka hüperaktiivsemaks. Sestap tasub kindlasti jälgida ka seda, et laps saaks kasvamiseks vajaliku une täis magada. Tõsi, nemad ise arvavad muidugi, et magamine on vaid nõrkadele!
- Iga bakterit pole vaja hävitada. Kodus ei pea tarvitama iga asja puhastamiseks spetskeemiat ning iga bakterit pole vaja hävitada. Lastega ei juhtu midagi hullu, kui nad oma aiast õuna pesemata söövad.
- Igal võimalusel õue! Mulle tundub, et kui beebide ja 1-2-aastaste laste vanemad veel hoolitsevad selle eest, et laps igasuguse ilmaga ja iga päev õue saaks, siis mida suuremaks kasvab laps, seda enam vajub unarusse see mõtteviis. Lasteaialapsed on õues tunnikese-kaks, kuid koolilapsed tihti sedagi mitte. Eriti hull on lugu talvel – kelgumäed ei kiha enam kelgutajatest nagu vanasti ja kui laps oskab suusatada või koguni uisutada, vaadatakse teda kui imelast. Niisiis – õue igal võimalusel!
- Rohkem liikumist. Tõsiselt kulunud nõuanne, kuid ometi seda aktuaalsem. Kui lasteaed-kool pole just kilomeetrite kaugusel, siis käige ometi seda teed jala.
- Kõik kokku on karastamine. Väga tihti hakatakse selle teema peale mõtlema siis, kui haigus juba käes. Et kuidas küll karastada ja miks me seda ometi varem ei teinud. Tegelikult siingi pole ju mingit erilist tuumateadust, vaid lihtne põhimõte – vähem riideid, rohkem väljas olemist ja liikumist. Ja miks mitte ei võiks lapsed koolivahetundide ajal õues olla nii nagu Islandil?
Üks nõuanne veel minu emalt – mine püüa kinni üks sügisene langev leht ja sa ei jää järgmisel talvel haigeks!