Esitlenud äsja Tallinnas oma värskeimat, leekivpunases, betoonvalges ja hõõguvmustas värvipaletis sügistalvist kollektsiooni, lendas moekunstnik Katrin Kuldma juba Milanosse, kus needsamad, tükati Muhu tikanditega kaunistatud rõivad on sellest sügisest müügil Dolce&Gabbana kureeritavas butiigis.
Mõistagi ei läinud Katrin Kuldma sel nädalal Euroopa moepealinna Milanosse üksnes seepärast, et uurida, kui palju austajaid on tema looming Itaalias juba kogunud, vaid nagu muu moerahvas üle ilma, suundus temagi kangamessile ja peatselt algavale moenädalale. Ikka selleks, et oma rõivabrändile parimad kangad välja sõeluda, värskeimaid moehoovusi püüda ja juba järgmist suvekollektsiooni tutvustada.
Seda aga, et tema looming kolmeks aastaks esimese Eesti rõivamärgina Milano nimekasse Dolce&Gabbana kontserni uusi disainereid tutvustavasse moebutiiki Piave 37 müügile valiti, peab moekunstnik õnnelikuks juhuseks.
Omanäolisus ja rätsepakunst
See oli tänavu veebruaris Milano moenädalal, kus rahvusvahelised sisseostjad muu hulgas ka uusi ja huvitavaid disainereid otsivad, kui Katrin Kuldma Amanjeda jäi silma Piave 37 moeäri esindajatele. Nemadki skautisid seal oma riiuleile ainulaadseid ja omanäolisi kvaliteetbrände – midagi, mis oleks täiesti teistmoodi.
«Selgus, et minu Muhu mustrite tõlgendused neile seda on. Ka seda pidavat harva ette tulema, et originaalsus ja kvaliteet on mõlemad korraga olemas,» meenutab moekunstnik itaallaste põhjendusi, miks just tema rõivad nende südame võitsid ja moepoes selliste nimede nagu House of Holland või Cedric Charlier kõrval platsi võtsid.
Tegelikult võib seda sümpaatiat pidada vastastikuseks, sest Kuldma armus Itaalia stiili ja moodi juba 1991. aastal, kui ta oma esimesel Itaalia-reisil käis. «Nagu mina, jumaldavad ka nemad kvaliteeti, mugavust ja elegantset joont,» toob Kuldma esile, lisades, et itaallaste maitset iseloomustab veel rahulikkus. Riietele pööratakse täpselt nii palju tähelepanu, et kõik oleks erakordselt esteetiline, samas ei edastata riietusega tugevaid sõnumeid, nagu on omane näiteks Briti moele.
Kuldmale tundub, et tema eeliseks ongi olnud see, et ühelt poolt on tema kollektsioonides midagi itaallastele omast – kvaliteet ja klassika ehk hea kangas ja istuvus –, teisalt iseloomustab seda põhjamaine modernne disain ja erilised pilkupüüdvad tikandmustrid.
Vastandliku sulam
Jõudmist Milanos maailma moedisaini paremiku sekka, mis avab rahvusvahelises moeelus palju uksi, pole disainer enesele siiski kunagi suureks eesmärgiks seadnud.
«Säärane edu ei saa olla eesmärk, see on tunnustus ja mõõdupuu tehtule,» ütleb ta, pidades mistahes alal olulisemaks hoopis seda, et leitaks enesele õige teesuund, tehtaks tööd põhjalikkuse ja kirega ning oldaks siis avatud õnnelikele juhustele, kust edasi minna. Lisaks on vaja ka tunnetust, mis sammud on õiged, mis mitte.
Ilmselt on õige tunnetuse küsimus ka tema oskus ühendada rõivaloomingus erinevusi ja vastandlikku: rahulikku ja temperamentset, naiselikku ja mehelikku. Värskelt esitletud kollektsioon, kus aukohal on kangaparemik kašmiirist pehme uusvilla ja siidini ning kus minimalistliku arhitektuuri selged jooned ja monokroomsed naturaalsed värvid kohtuvad efektsete Muhu tikanditega, on selle kõnekas näide.
Itaallased on hooletu elegantsi suurmeistrid
Mis on Katrin Kuldma enese garderoobi raudvara?
Mulle meeldib kombineerida vastuolulist: teksad koos superšiki kašmiirmantliga, lihtne linane filigraansete tikanditega. Eelistan šikki klassikat koos eksootiliste elementidega, romantikaga põimitud põhjamaist kargust, seksikust kõrvuti vaoshoitusega. Enamiku rõivaesemeid leian ikka oma kollektsioonidest, lisandid tihti reisidelt. Valiku teen alati hinge järgi.
Liigute palju tööreisidel Itaalias – kas meil oleks itaallastelt riietumise osas midagi õppida?
Muidugi. Itaallased on hooletult elegantse riietumise suurmeistrid. Kõik on paigas, aga kõik jätab mulje, nagu poleks hea tulemuse nimel vaeva nähtud.
Kas on midagi, mis teid kui moekunstnikku Eesti tänavapildis häirib?
Üldiselt ei pane stiilitust tähele ja märkan seda, mis on hea. Mida nooremad põlvkonnad, seda parem on stiil Eestis. Noored on juba kasvanud vabas ühiskonnas, palju näinud ja reisinud, nii on ka nende maitse vabam. Selline vabadus tähendab minu jaoks näiteks ka julgust olla väga konservatiivne.
Paluks sügiseks ka mõnd moesoovitust.
Mina soovitan ikka pigem vähe, aga hästi. Ainult kaubamärk ei kindlusta veel kvaliteeti ja ka rõiva koostismärgistusel pole alati piisavalt infot kanga kohta. Sajaprotsendiline villakangas võib olla superkvaliteetne, siidjas ja vastupidav, või ka hoopis tuhm ja kiirelt kuluv.
Soodsama hinnaklassi kangad on reeglina valmistatud kehvast toormaterjalist – sellest tehtud lühikese ja hapra villakiu otsad tulevad kergelt kangapinnale ning tagajärjeks on kiire kulumine ja pulstumine. Seepärast tasubki kanga koostise puhul tähelepanu pöörata kiu eriomadustele ja toormaterjali kvaliteedile. Enamasti seda sildilt välja ei loe, see on pigem kogemuse ja tunnetuse küsimus.
Kiirmood, mis tihti just odavamat kangast kasutab, on pealegi kahjulik maailma tervisele. Seepärast eelistagemgi kvaliteeti, kõiges.