Kas mahladieet on kasulik?

Linda Pärn
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Ei ole mingi uudis, et maailmas on populaarsust kogunud lugematu arv erinevaid dieete. Lubatakse hämmastavaid kaalukaotusi ning suurepärast tervist. Ometigi võib avastada, et lähemal vaatlemisel ei ole tegemist muuga, kui hea mõtte ekstreemsustesse viimisega. Võetakse mingi aspekt tervislikust toitumislähenemisest ning luuakse selle ümber kogu dieediprogramm. Kahjuks on niimoodi kontekstist välja rebitud ekstreemsed lähenemised harva edukad, kirjutab Kaalustalla.ee.

Mis on mahladieet?

Mahladieete on erinevaid. Enamasti on tegemist paari päeva kuni paari nädala pikkusega dieediga, kus menüüst eemaldatakse kõik tahked toidud ning tarbitakse ainult vedelat taimemahla. Tihti segatakse mahlas kokku lai valik erinevaid puu- ja köögivilju.

Tegemist on seega tahkest toidust paastumisega ning enamasti reklaamitakse seda, kui detox-dieeti ehk keha puhastavat dieeti. See peaks viima kehast välja erinevaid mürkaineid ning taastama loomuliku tasakaalu, viima üleliigsed kilod ning tagama hea tervise.

Kas mahladieet töötab?

Uuringud ja arstide arvamused mahladieetidest on suhteliselt kattuvad. Mahladieet ei ole tegelikult ei muud, kui järjekordne turundustrikk, et kaaluprobleemide käes vaevlevatele inimestele erinevaid tooteid ja programme müüa. Teaduslik alus sellise dieedi vajalikkuse jaoks praktiliselt puudub.

Kui toimub kaalukadu, siis toimub see puhtalt kalorite piiramise tõttu. Samuti ei ole mingeid tõendeid, et selline dieet kuidagi võimendaks keha «puhastumist». Meie keha tegeleb jooksvalt mürkainete eemaldamisega ning tahkest toidust paastumine ning vedela taimemassi joomine ei ole siinkohal ei vajalik ega kasulik.

Ohud?

Mahlades praktiliselt puudub kiudainete sisaldus, mis tähendab, et meie soolestiku töö on raskendatud ning toidujääkide väljutamine muutub raskemaks. Tihti soovitatakse selle vältimiseks tarbida kas lahtisteid või lisada mahladesse kiudainerikast taimemassi või lisandeid. Esimene variant pole kindlasti tervislik.

Samuti tuleb arvestada sellega, et mahlad ja taimetoidud, ka tahkena, on enamasti väga valgu- ja rasvavaesed. See aga tähendab, et kehal jäävad saamata eluks vajalikud toitained nagu erinevad elutähtsad rasvhapped ja aminohapped.

Kaalukadu võib seega osaliselt tulla ka lihaste lagundamisest, mis jällegi pole kuidagi tervislik. Samuti võib rasvade vähesus rikkuda hormonaalsüsteemi tööd ning põhjustada mitmeid häireid. Taaskord on oht tervisele päris reaalne.

Puudu võib jääda ka sooladest ning see võib põhjustada peavalusid, peapööritust, nõrkust ning ka krampe.

Mahladieet on trendikas ekstreemdieet. Võetud on hea mõte, milleks on regulaarne laias valikus taimetoitude tarbimine ning viidud ekstreemsustesse. Pole mingit põhjust tahket toitu vältida ning samuti – «rohkem ei ole alati parem». Taimetoit on muidugi tervislik, kuid meie keha vajab enamat, kui ainult piiratud toitainetega täidetud suhkruvett, mida mahl endast põhimõtteliselt kujutab. See ei ole täisväärtuslik toit ning ei kata keha vajadusi.

Kui soov on toituda tervislikult, siis ilmselgelt võiks toidulaud olla mitmekülgne ning see peaks sisaldama erinevaid puu- ja köögivilju. Kuid ärge minge liiale!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles