Kaheksa märki, et sa jooksed valesti

Linda Pärn
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Jooksmine on suurepärane moodus, kuidas tervist ja head füüsilist vormi hoida. Kui seda teha valesti, võib endale hoopis liiga teha.

Yahoo Shine kirjeldab märke, mis näitavad, et midagi on jooksuga valesti. Kui neid nõuandeid järgida ja jooksutehnikat parandada, muutub jooksime ka oluliselt nauditavamaks.

1. Sul on valus. Valu ei tähenda alati, et midagi on valesti, sest kerge lihasvalu käib (eriti algajatel) treeningu juurde. Kui see aga kestab mitu päeva, võib see olla märk vigastusest. Valu pöiavõlvis või sääreluu ümber ning tugev pinge põlvekõõlustes või puusades on sagedased jooksmisega seotud probleemid. Kui sa ei mäleta konkreetselt, et oleksid end vigastanud, võivad need näidata, et sul on kas valed jalatsid või oled üle treeninud.

Üldiselt kehtib põhimõte, et jooksujalatsid ei kesta kauem kui üks aasta, kuigi nende läbikandmine sõltub loomulikult ka sellest, kui tihti jooksed. Tossud tuleks välja vahetada, kui nendega on joostud umbes 600-700 kilomeetrit. Aja jooksul kuluvad jalatsite pehmendused ja sisetallad ära ning ei paku jalgadele enam piisavalt toestust.

Nii algajad kui kogenud jooksjad võivad kogemata üle treenida, joostes puhkamata kas liiga kiiresti või liiga kaua. Sel puhul tuleks oma jooksuplaan üle vaadata ja kui vaja, konsulteerida asjatundjaga.

2. Su lihased on pinges. Lihaspinge võib tekkida siis, kui enne jooksu ei tehta soojendust ja kui pärast jooksu lihaseid ei lõdvestata. Dünaamilised venitusharjutused tõstavad pulssi ja venitavad lihaseid, mille järel on keha jooksmiseks paremini ettevalmistatud. Vaata venitusharjutusi allpool olevast videost!

3. Suurema osa jooksuajast veedad muusikat valides. Hea taustamuusika annab jõudu juurde ja paneb ilma suurema vaevata pingutama. Kui sekka satub mõni nõme lugu, mida oled juba sada korda kuulnud, hakkad tõenäoliselt ka aeglasemalt jooksma. Kui oled oma jooksumuusikast tüdinenud, siis vaheta see aegsasti välja, et see ei hakkaks sind treeningu ajal segama. Sõltuvalt sellest, kui tihti sa jooksed, võiksid koostada endale mitu erinevat esitusloendit või kuula mõnd sobivat spordimuusika raadiot.

4. Juhindud liialt teiste jooksjate nõuannetest. Kogenud jooksjatele meeldib väga algajamatele nõu anda. Üldiselt on see muidugi hea, aga sellega kaasnevad ka omad riskid. Näiteks võib algaja liialt sõltuda teiste arvamusest ja ei arvesta seda, mis talle endale kõige paremini sobiks. Kuula rahus ära, mis teised ütlevad sulle parima spordirinnahoidja, tossude või jooksueelse snäki kohta, aga lõplik otsus tee ikka selle järgi, mis sinu kehaga paremini klapib. Kogenud jooksjad jagavad neid soovitusi selle järgi, mis neile enim meeldib. Nende avastusteni ongi nad aga jõudnud oma katsetuste teel.

5. Sa põled väga kiiresti läbi. Liiga kiire algustempo on sagedane algajate viga. Eduka jooksu nimel pead leidma endale sobiliku tempo, sest vastasel juhul väsid liiga vara ära. Ideaalse jooksutempo leidmiseks alusta nn rääkimistempost – see tähendab, et sa peaksid suutma jooksu ajal juttu rääkida. Kui tahadki kerget jooksu, siis jätka samas tempos, aga kui tahad pingutada, hakka mõne aja pärast tasahaaval tempot tõstma. Nii muutub samal ajal vestlemine vaevalisemaks. Maksimumtempo ajal on rääkimine võimatu, aga see ei tohiks siiski segada sügavalt sisse ja välja hingamist.

6. Sul tekivad jooksu ajal lihaskrambid. Krampe võivad jooksmise ajal põhjustada liiga pinnapealne hingamine, veepuudus, elektrolüüdide puudus organismis või mingi trennieelne vale söök või jook. Kui krambid tekivad jalgades, oled ilmselt joonud liiga vähe vett. Kui küljes hakkab pistma, hingad valesti. Kui valu tekib kõhtu, võib süüdi olla vale toitumine.

Õige oleks juua piisavalt vett kogu päeva jooksul, mitte ainult vahetult enne jooksu. Kui jalad hakkavad joostes krampi minema, siis tee väike paus ja joo vett. Trennieelne kõhutäis võib oluliselt mõjutada jooksutulemusi ja trenniaegset enesetunnet. Söö midagi kerget tund kuni kaks tundi enne jooksma minekut, et seedimiseks jääks piisavalt aega ja energia ei saaks enne otsa. Samuti on tähtis joostes õigesti hingata. Paljud algajad hingavad kiiresti ja pinnapealselt, aga õige oleks hingata sügavalt, nii et seda on kõhu pealt näha.

7. Motivatsioon läheb kergesti kaotsi. Mõnikord on nii raske end soojast toast välja ajada ja jooksma sundida. Abi võib olla sellest, kui leiad endale trennikaaslase või ühined mõne jooksuklubiga. Kaaslaste toetus aitab motivatsiooni hoida. Kui oled ise juba kogenud jooksja, saad teisi nõu ja toetusega aidata. Lisaks on see hüva nõu neile, kel on raskusi realistlike eesmärkide püstitamisega.

8. Sa ei viitsi joosta hommikuti. Unimütsidele kõlab see karmilt, aga parim aeg jooksmiseks on hommik. 2012. aastal tehtud uuring näitas, et hommikune treening aitab ka öösel paremini magada, mis tähendab, et järgmisel hommikul pole maast lahti saamine enam nii raske. Lisaks leiti tänavu aprillis tehtud uuringuga, et neil, kes puutuvad päevavalgusega kokku rohkem päeva esimeses pooles, on väiksem kehamassiindeks kui neil, kes käivad õues õhtuti. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles