Vigastuse korral traumapunkti sõit on lapse jaoks omamoodi põnev, kuid pikad ooteajad ning valulikud protseduurid võivad teda kohutada. Emmede Klubi annab nõu, kuidas sellises olukorras lapsele igakülgselt toeks olla.
Kuidas käituda lapsega traumapunkti külastades?
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
16. august 2014, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Traumapunktis kujunevad ooteajad mõnikord pikaks. Lastele on abiks kodust kaasa võetud raamatud ja mänguasjad, mis aitavad aega sisustada. Sõltuvalt vigastusest määratakse patsiendile uuringud - luude kontrollimiseks enamasti röntgen, kuid kõrgemalt kukkumise puhul ka kompuutertomograafia. Õigesti toimides ning last julgustades ei pruugi kuvauuringute läbiviimine lapsele sugugi hirmutavana mõjuda, kuid vastupidisel korral võib korraliku pildi saamine kujuneda kõigi osapoolte jaoks aeganõudvaks ja närvesöövaks.
«Esialgu igavus, seejärel külm pime tuba, võõras keskkond ning lisaks täiesti võõras inimene, kes on tõenäoliselt sunnitud valutavat käekest haarama ja õigesse asendisse keerama - laste hirm tundmatuse ning haiget saamise ees on suur,» kirjeldab olukorda radioloogiatehnik Maarja Mölder, kelle sõnul kuuleb lapsevanemate suust tihti isiklikest hirmudest ja stressist tingitud mõtlematusi või isegi ähvardusi, mis teevad olukorra ainult hullemaks.
«Ähvardada rahutu ning püsimatu laps karistuseks haiglasse jätta on tema paigalhoidmiseks kahtlemata tõhus, kuid kindlasti mitte õige meetod. Mis saab juhul, kui laps peabki haiglasse sisse jääma?» arutleb Mölder.
Kabinetti sisenedes ei tohiks lapsele öelda, et nüüd uuritakse, mis tal «viga» on. Mudilasele piisab teadmisest, et minnakse lihtsalt pildistama. Kindlasti tuleks teda korralikult kiita tubli soorituse eest nii uuringute sooritamise ajal kui ka hiljem kodus teistegi pereliikmete kuuldes.
Kogu protseduuri vältel on kõige olulisem, et lapsevanem käituks vastavalt radioloogiatehnika poolt antud juhistele. «Kui radioloogiatehnik saadab teid ruumist välja, ei ole see kindlasti mingil viisil isiklik. Me teeme seda tihti vaid seepärast, et paljud lapsed on pärast vanemate lahkumist oluliselt koostööaltimad,» selgitab Mölder.