Kosmeetik: pole olemas odavat ja head püsimeiki

Linda Pärn
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Blanka Jaansalu püsimeiki tegemas.
Blanka Jaansalu püsimeiki tegemas. Foto: Erakogu

Püsimeigi tegija Blanka Jaansalu paneb naistele südamele, et püsimeiki maha pesta ei saa. Valesti või halvasti tehtud püsimeigi eemaldamine on pikk, kulukas ja tihtipeale ka valus kogemus, mistõttu tuleks hoolsalt vaadata, et teenusepakkujal oleks hea käekiri. 

Püsimeikide hinnad võivad olla väga erinevad. Blanka Jaansalu selgitusel peaks tähelepanelik olema just ülisoodsate pakkumiste puhul, sest siis on oht, et kosmeetik pole kogenud. «Pole olemas odavat ja head püsimeiki, on vaid odav või hea püsimeik,» nendib ta ja selgitab juurde, et odavat püsimeiki pakutakse näiteks siis, kui meister alles õpib ja teeb ta oma töö koos õpetajaga või tema järelvalve all. Ka võib soodsa püsimeigi saada kosmeetikult, kes on läbinud mõnepäevase kursuse ja ta otsib, kelle peal õpetaja järelvalveta kätt proovida. Odavpakkumisi tehakse ka siis, kui pole palju kogemusi ega kliente, kes kosmeetikut teistele soovitaks.

Teiselt poolt võib alt minna ka siis, kui valida teenusepakkuja vaid kalli hinna poolest, sest alati võib juhtuda, et püsimeigi tegija pole end koolitustel täiendanud ega tutvunud tänapäevaste püsimeigitehnikatega. Nõnda võib tulemus jääda silmatorkavalt võlts.

Inetu püsimeigi eemaldamine on aga sama keeruline kui tätoveeringu eemaldamine. Peamiselt tehakse seda laseri abil, mis on kallis, pikaajaline ja valus.

Oma töö käigus on Blanka Jaansalu märganud tüüpilisemaid vigu, mida püsimeigi puhul tehakse. Kõige jubedam on tema sõnul see, kui töö on rohmakas ja kasutatud on valesid pigmente. Näiteks ei tohiks tegelikult kasutada püsimeigi puhul kulmude modelleerimiseks musta värvi, kuigi selliseid näiteid on. Sagedase veana tuleb esile, et muudetakse oluliselt kliendi enda kulumjoont, mis muudab näo muljet ja teeb naise edaspidise elu ebamugavaks, sest ta peab terve oma kulmuvormi välja kitkuma.

«Huulte puhul on päris palju näha siniseid või mustjaid kontuure,» loetleb Jaansalu veel levinud püsimeigiapse. «Üldjuhul on seda võimalik korrigeerida, aga vahel tuleb teha mitu korrektsiooni koos uue tehnikaga üle tehes ehk neutraliseerides sinist kontuuri ja täites kogu huule ulatuses värviga.»

Selleks, et püsimeigiga mitte alt minna, soovitab Jaansalu esiteks uurida meistri tausta: kus, kui kaua ja millal viimati oli ta ennast koolitanud? Kas tal on üks sertifikaat või diplom või on neid mitmeid? Nõnda tuleb välja, kas ta koolitab end pidevalt.

Lisaks annab julgust see, kui on võimalik tutvuda püsimeigi tegija varasemate töödega, millest enamasti teevad kosmeetikud ise pilte, et neid klientidele näidata. Päris õige tulemus on näha alles kuu aega pärast püsimeigi tegemist ning enamasti tehakse siis ka korrektuure.

«Kui lähete püsimeiki tegema, siis enne protseduuri peab meister kliendiga konsulteerima, rääkima vastunäidustustest, tagajärgedest ja ka pärastisest hooldusest kodus,» lisab Jaansalu. «Tagajärjed tähendavad seda, et umbes viie päeva vältel on värv intensiivsem ning silmad ja huuled võivad pärast protseduuri paistes olla. Meister joonistab pliiatsiga ette sobiva vormi ja kui te mõlemad olete sellega nõus, hakkab ta seda püsimeikima.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles