Suveköökide võidukäik
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
2. august 2014, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta-aastalt väärtustame üha rohkem värskes õhus sisukalt veedetud aega – sageli just koos sugulaste ja sõpradega kokates ja toitu nautides.
Veerand sajandiga on meie eluhoiakutes toimunud suur muutus. «Kui 1990ndate alguses oli Berliinis 1. mail väga põnev vaadata väljas grillivaid valgeis rõivais sakslasi, siis eelmisel nädalavahetusel mööda Eestimaad sõites nägin grillide ja suitsuahjude ümber heledates riietes askeldajaid ning õueelu nautlejaid,» arutleb arhitekt Kersti Lootus.
«Väga kosutav on päeva alustada kohvijoomisega värskes õhus. Ka siis, kui on aega vaid viis minutit, lähen kohvikruusiga õue hommikust loodust tervitama. Pooldan väljas söömist ja nii kaua kui supp taldrikus jäässe ei lähe, einestan võimalusel väljas.»
Aiamaja ja/või lõkkeplats
«Juba vanadel eestlastel olid püstkojad, kus lisaks seakartulite keetmisele tehti suvel ka perele süüa. Palavatel päevadel oli see parim lahendus, sest muidu olnuks (rehe)maja kuumaks läinud kambrites võimatu magada,» mõtiskleb arhitekt ja lisab, et tänapäevalgi on suvesoojas hea hoovinurka rajatud lõkkekohas sütel liha või köögivilja küpsetada.
Mõnusa (grilli ja suitsuahjuga või ilma) istumispaiga tegemiseks pole vaja erilisi planeerimisoskusi ja see peaks olema näiteks Kalamaja ja Karlova väikeste kortermajade hakkajaile elanikele igati jõukohane. Kui majarahvas hoiab ühte ja hoovis on rohkem ruumi, tasuks tõsiselt mõelda väliköögi püstitamisele. Kuna väliköögi puhul on tegemist rajatisega, tuleks selle püstitamisel lähtuda kehtivast ehitusseadusest, et üleaedsetega heanaaberlikke suhteid säilitada.
«Välikööki kavandades tuleks kõigepealt vaagida, mida ja kui suure seltskonnaga seal tahetakse ette võtta: kas ehitada korralik katuse ja (klaas)seintega ning pliidi, ahju, kamina ja muu sellisega kööktuba, kuhu mahub pika laua ümber omajagu istujaid, ning selle ette paigutada avar terrass või teha seinteta, osalise varjualusega terrassiga suveköök,» soovitab Lootus, kes ise ehitaks nii aiamaja, terrassi kui ka lõkkekoha, sest siis saab vajadusel nende vahel valida, kus süüa ja olla.
Inspireerivad materjalid
Kui tavaliselt on uued eramud projekteeritud väliköögi ja terrassidega, siis nende nn lisade kavandamisel vanemate majade juurde või taluõue peab arvestama ilmakaarte, valitsevate tuultesuundade, krundi planeeringu, olemasolevate ehitiste arhitektuuri, maastikukujunduse ja ka olemasoleva hoonestusega ning sobiva materjalivalikuga, rõhutab arhitekt. «Vana maja külge suvekööki ehitades peab iga asja – katuselt vee äravoolu, vee ja kanalisatsiooni, küttekolde korstna, elektri jms – korralikult paika panema, et mitte elamule kahju teha.»
Lootus soovitab kergehitistes kasutada looduskivi, betooni, puidu ja klaasi kõrval ka moodsaid keskkonnasõbralikke tehismaterjale, näiteks läbipaistvate katuste ja seinte puhul.
Aiamaja või väliköögi võib muust õuest eraldada sümboolse ilupõõsastest, lille(kasti)dest, maitsetaimeseinast, puuriidast vms piirdega, mille kujundamisel võib igaüks lasta oma fantaasial lennata. Siin võib edukalt kasutada ka näiteks talukrundil asuvaid vanu vundamente ja müüre ning vanu uksi, euroaluseid, kõnniteeplaate jms.
Tänavusel Soome elamumessil Jyväskyläs esitleti huvitavaid välikööke alates ehedatest materjalidest moodsaima tehnika ja sisustusega kokandusele pühendunute unelmatest ning lõpetades ülimalt lihtsate, käepärastest uuskasutusse läinud esemetest kujundatud suviste söögitegemiskohtadega. Kõigis neis leidus nupukaid ideid.