Möödunud nädalal avati Lottemaa. Super! Seda oodati kaua ja nüüd on see tehtud. Paraku lahtus minu vaimustus, kui vaatasin Lottemaa menüüd ja selle alumist otsa. Nimelt müüakse Lottemaal ka alkoholi. Et siis lapsele ostad jäätise, ise libistad õlut ning elu on lill!
Ütlen kohe ära, et ma ei ole mingi alkoholivastane, rääkimata täiskarsklusest. Kuid ma olen väga kaugel sellest arusaamast, et igal pool ja igal ajal peab tingimata saama alkoholi juua. Eesti rahvas on niigi liiga kõva napsivõtja ja niigi on meil võimalus mistahes avalikus kohas endal nina täis tõmmata. Miks ei võiks siis olla üks väike saareke, kus alkoholi ei müüdagi? Ühe päeva suudaks lapsevanemad ju vast olla õlut libistamata või veiniklaasi kummutamata.
Siit jõuame tegelikult laiema teemani ehk selleni, milline on üldine suhtumine alkoholi ja joomisesse. Olen vahel olnud napsitavas seltskonnas kainena. Kas niisama või peatse rooli taha istumise pärast. Ja alati on olnud suur seletamine, et miks ei joo – et ei, ma pole haige, ei ole rase, ei ole karsklane ega muidu mingi imelik, vaid ma lihtsalt täna ei võta, sest ma ei taha. Isegi kui sa tuled autoga üritusele, leidub alati õhutajaid, et võta-võta, küll kuidagi ikka koju saab. Ehk et lahe olemiseks tuleb juua ja kui sa aga keeldud, siis järelikult on sul midagi viga. Igatahes ei ole sa enam normaalne.
Loomulikult panevad sellist suhtumist tähele ka meie lapsed. Ja neile siit jääb arusaam, et lõbusalt vaba aega polegi võimalik teistmoodi veeta, kui õllekest libistades või veiniklaasi näpu vahel keerutades. Selle tarkuse õppimiseks ei pea nad midagi tegema, vaid see on kõikjal meie ümber. Ema lükkab lapsevankrit, siider näpus. Isa limpsib lapsega mänguväljakul olles õlut. Õhtul pärast tööpäeva aitab ka pingest vabaneda ikka alkohol. Sest on vaba aeg ja see mõni õlu ei tee ju kedagi purju.
Mis puutub siia Lottemaa ning seal müüdav alkohol? Lottest on mulle seni jäänud mulje, et tegemist on heasüdamliku ja tervislikke eluviise harrastava koeratüdrukuga. Ta ei pidavat ju isegi liha sööma, vaid eelistama viineritele hoopis pannkooke, putru ja salatit. Samuti ei pidanud ta rämpstoitu sööma. Lotte lähedusse on keeruline kui mitte võimatu kujutleda õllepurke, veinipudeleid ja üleüldse alkoholitarbimist. Olgu see pealegi viisakas ja mõõdutundeline. Minu teada pole ka Lotte raamatutes ühtegi napsitavat tegelast, vaid kõik nad saavad oma aja lõbusalt ja seiklusrohkelt veedetud ilma alkoholita. Lotte teemaparki on üritatud teha stiilipuhtalt, kuid miks ei võiks paiga pidajad jätkata seda joont ka menüüs ja kriitiliselt selle joogivaliku üle vaadata. Alkoholi tarbimiseks leidub kahtlemata palju sobivamaid kohti kui laste mänguväljak, mida Lottemaa sisuliselt ju on.