Diabeediga lapse ema Kristi Peegel (38), Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu arendusjuht, räägib Naistelehele katsumustest, mida on haigus tema pere ellu toonud.
Lapsele pandud diabeedi diagnoos viis ema emotsionaalselt põhja
Kui Kristi poeg kaheaastaselt esimest tüüpi diabeedi diagnoosi sai, kadus naisel mõneks päevaks eluisu. «Ma ei suutnud sellega leppida. Esimesed kolm ööd-päeva ma lihtsalt nutsin,» meenutab naine. Väikesele lapsele tuli teha viis korda päevas süsti, teda kellaajaliselt sööta ja veresuhkrut kontrollida. «Tervete laste vanemad ei saa kunagi lõpuni aru, mis elu sa tegelikult terviserikkega lapse kõrval elad.»
Endiselt on levinud müüt, et diabeet on seotud suhkruga liialdamisega. Esimese tüübi diabeet tabab enamasti lapsi ja teismelisi, kusjuures kaalu või eluviisidega pole sel vähimatki pistmist. Seitse aastat hiljem on Kristi missioon Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu tegevusega aidata inimestel mõista, et diabeediga on võimalik elada täisväärtuslikku elu. «Sest diabeetik ongi täiesti tavaline laps, andkem talle võimalus!»