Mood, mis passib laulupeole

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kleidi puudutus: Lilli Jahilo disainis kolm klassikalist kreppkangast kleiti, mida saab laulupeol sobitada vöökirjade, rõhkude või juustesse sätitud lillepärjaga. Moekunstnikule omaselt on kleidid puhta siluetiga ja seelikuosa plisseeritud ning lisandeid vahetades võib neid tegelikult kanda aasta ringi. «Kohtumiseni laulukaare all!» ütleb Lilli Jahilo. Saadaval moekunstniku ateljees, hind alates 500 eurost.
Kleidi puudutus: Lilli Jahilo disainis kolm klassikalist kreppkangast kleiti, mida saab laulupeol sobitada vöökirjade, rõhkude või juustesse sätitud lillepärjaga. Moekunstnikule omaselt on kleidid puhta siluetiga ja seelikuosa plisseeritud ning lisandeid vahetades võib neid tegelikult kanda aasta ringi. «Kohtumiseni laulukaare all!» ütleb Lilli Jahilo. Saadaval moekunstniku ateljees, hind alates 500 eurost. Foto: Erik Prozes

Laulupidu, üks me rahvuslikke uhkusi, annab alati põhjust meelde tuletada, kui uhked on me rahvariidemustrid, kui sügavad lipuvärvid ja kui ilusaid-nutikaid asju selga-jalga teevad me moekunstnikud. Võib-olla passiks midagi ka teie garderoobi?

Kirjameeste ainetel

Eduard Vilde muuseumi algatusel sündisid Suva sokivabrikus kultuuriloolised sokid.

«Pisuhänna» paaris on üks sokk punane, teine must.

Kui Eduard Vilde «Pisuhända» kirjutas, oli ta nii hajameelne, et pani endale jalga eri värvi sokid. Seda elulist seika kasutas kirjanik ka oma kuulsa näidendi tegelaskuju Tiit Piibelehe puhul, pannes tolle kandma ühes jalas musta, teises punast sokki. Punane sokk sümboliseeribki piibelehelikku vaimsust ja boheemlaslikkust, must vestmannilikku võimukust ja raha.

Nii on sokikandjalgi jalg üle põlve istudes kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal. Täpselt nagu vaim ja võim meie igapäevaelus.

Teistel, Vilde punastel sokkidel on aga varba osas vuntsid.

Eduard Vilde oli ka silmatorkavalt hästi ja moeteadlikult riietuv kirjanik. Ent vaatamata kõrgetele nõuetele oma soliidse välimuse suhtes, armastas Vilde ka väikesi vimkasid. Näiteks kuulusid tema garderoobi nii kollased lakk-kingad kui ka punased siidisokid.

Viimastest inspireeritud on ka need Vilde punased sokid.

Mõlemad sokid on saadaval nt Nu Nordikus. Hind 11–14 eurot paar.

Rahvarõivad vallutavad näitusesaalid

Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis Tallinnas on 14. juulini üleval näitus «See on rahvarõivas», kus saab näha ajalooliste esemete põhjal valmistatud rahvarõivakomplekte. Kunstihoones saab aga 27. juulini vaadata väljapanekut «Ornamentaalne», kus käsitöömeistrid ja kunstnikud püüavad lahti mõtestada ornamentide tähendust.

Mine vaatama! Ka omajagu moelist inspiratsiooni on kindlustatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles