Unepuudus ei ole alati ainus väsimuse põhjus. Väikesed tegevused sinu elus, mida sa teed (või jätad tegemata) võivad sind kurnata nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
14 põhjust, miks sa oled kogu aeg väsinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Health.com paljastab levinud halvad harjumused, mis inimesi igapäevaselt väsitavad.
- Sa jätad trenni vahele, sest oled väsinud – Treeningu vahelejätmine energia säästmiseks töötab vastupidiselt. Georgia ülikoolis läbiviidud uuringus selgus, et istuva eluviisiga täiskasvanud tundsid ennast kolm korda nädalas kerget trenni tegema hakates peale kuute nädalat palju värskemalt. Regulaarne trenn suurendab jõudu ja vastupidavust, parandab südame-veresoonkonna tegevust ning varustab kudesid hapniku ja toiteainetega. Seega järgmine kord kui tahad väsimusest diivanile puhkama heita, mina parem värskendavale jalutuskäigule!
- Sa ei tarbi piisavalt rauda – Rauapuudus võib põhjustada uimasust, kergesti ärrituvust, nõrkust ja keskendumishäireid, sest su lihased ja rakud ei saa piisavalt hapnikku. Suurenda oma tarbitavat raua kogust, et vähendada aneemia riski: söö liha, aedube, tofut, mune, tumerohelisi lehtköögivilju, pähkleid. Lisaks on oluline süüa kõrge C-vitamiini sisaldusega toite, sest see parandab raua imendumist.
- Sa oled perfektsionist – Perfektsuse taotlemine – mis on üldjoontes võimatu – paneb su töötama palju rohkem ja kauem kui vaja. Kui seada väga ebarealistlikud eesmärgid, mida on võimatu saavutada, siis ei kaasne tehtud tööga ka rahuldus. Eksperdid soovitavad määrata oma tegemistele ajalimiidid ning neid järgida. Aja jooksul sa mõistad, et eelnevalt tööle kulutatud lisaaeg ei tasunud ennast ära.
- Sa teed sääsest elevanti – Kui sa arvad, et ootamatu kõne ülemuselt tähendab kohe vallandamist või kardad rattaga sõita, sest võid õnnetusse sattuda, siis eeldad sa alati halvimat. Sellest tingitud ärevus võib sulle laastavalt mõjuda ja sind vaimselt väsitada. Kui sa tabad ennast sellistelt mõtetelt, siis tõmba sügavalt hinge ja küsi endalt, kui tõenäoline halvima juhtumine tegelikult on. Värskes õhus viibimine, mediteerimine, trenn või mure jagamine sõbraga võib muuta sind realistlikumaks ja rahulikumaks.
- Sa jätad hommikusöögi vahele – Hommikusööki ei peeta ilmaasjata päeva tähtsaimaks söögiks. Ärgates vajab su keha toitaineid, et keha saaks normaalselt talitleda. Kui sa hommikusöögi vahele jätad, siis sa tunned ennast uimasena. Eksperdid soovitavad hommikuti süüa toiduaineid, mis sisaldavad täistera, valke ja tervislikku rasva. Head näited on kaerahelbed valgupulbriga ja maapähklivõiga; marjadest tehtud smuuti valgupulbri või vähese rasvasisaldusega piimaga; munad kahe viilu täistera röstsaiaga ja väherasvase Kreeka jogurtiga.
- Sa sööd palju rämpstoitu – Kõrge suhkru ja liitsüsivesikute sisaldusega toidud suurendavad kiiresti veresuhkru taset, mis lühikese aja pärast jälle langeb. Pidevad veresuhkru taseme tõusud ja langused põhjustavad terve päeva vältel väsimust. Seega hoia veresuhkru taset stabiilsena ja väldi rämpstoitu. Soovituslik on tarbida iga toidukorra ajal lahjasid valgutoite ja täisteratooteid. Head valikud on näiteks pruun riis, lõhe kartulitega või kanasalat puuviljadega.
- Sa ei oska öelda «ei» – Inimesed, kes keskenduvad teistele meeltmööda olemisele, teevad seda tihti enda energia ja õnne arvelt. Lisaks võib see sind muuta aeg-ajalt vihaseks ja tigedaks. Harjuta «ei» ütlemist asjadele, mis vähendavad sinu enda heaolu. Proovi omaette valjusti «ei» ütlemist – siis on seda hiljem teistele lihtsam öelda.
- Sul on sassis kontor – Princetoni ülikooli uuringu kohaselt vähendab segamini töölaud vähendab keskendumisvõimet ja sinu aju võimet informatsiooni vastu võtta. Tööpäeva lõppedes veendu, et nii sinu isiklikud esemed kui ka tööasjad oleksid korrastatud.
- Sa töötad puhkuse ajal – Tööasjadega tegelemine puhkuse ajal võib mõjuda väga kurnavalt. Puhkuse ajal on oluline ennast välja lülitada, et keha ja vaim saaks taastuda. Kui sa tõesti võtad aja maha lõõgastumiseks, oled sa tööle naastes palju produktiivsem.
- Sa jood enne magamaminekut klaasi (või kaks) veini – Pokaal veini võib tunduda hea une tekitajana, kuid tegelikult võib see mõjuda vastupidiselt. Alkohol kahjustab tasapisi kesknärvisüsteemi, mis tekitab rahustavat tunnet. Kui alkohol on imendunud tekib vastupidine efekt, sest adrenaliinitase suureneb. See võib olla põhjuseks, miks sa peale klaasi veini joomist võid öösel üles ärgata. Arstid soovitavad vältida alkoholi tarbimist 3-4 tundi enne magamaminekut.
- Sa kontrollid uneajal meili – Tahvelarvuti, nutitelefoni või arvuti ere taustavalgus häirib organismi loomulikku ööpäevast rütmi. See omakorda põhjustab unehäireid ja väsimust. Soovituslik on vältida igasuguse tehnika kasutamist 1-2 tundi enne magamaminekut.
- Sa vajad kofeiini terve päev – Uuringud näitavad, et kuni kolm tassi kohvi päevas mõjub kehale hästi. Kuid liigne kofeiini tarbimine võib häirida sinu une-ärkveloleku režiimi. Isegi kuus tundi enne magamaminekut kofeiini tarbimine vähendab unekvaliteeti.
- Sa oled nädalavahetustel kaua üleval – Puhkepäevadel kaua magamine võib tekitada raskusi öösel magamajäämisega. Katsu ärgata ka puhkepäevadel tavapärasel ajal ja vajadusel tee pärastlõunal lühike uinak. 20-minutine uinak võib mõjuda kehale taastavalt ning vaimule värskendavalt.