Lugeja kirjutab: mängutoa pidu kahvatub koduse sünnipäeva kõrval

Linda Pärn
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kutsusime lugejaid üles kirjutama sellest, kuidas keegi oma laste sünnipäevi peab. Oma soovitusi ja arvamust jagab lugeja, kes on näinud, kui väärtuslik on lapsele just ise korraldatud pidu.

Meie elame maal ja meie peres kasvab neli last. Laste sünnipäevi oleme enamjaolt ikka kodus pidanud, siiski mõned korrad oleme kasutanud just suuremate laste soovil boolingu, seikluspargi või kohaliku SPA teenuseid.

Kodus sünnipäeva korraldamine on minu arvates eriti tore - laps õpib, kuidas pidu ette valmistada ja enda lapsepõlvest mäletan, et sõprade oma koju kutsumine ning peo korraldamine oli igati vahva. Nädal varem meisterdame kutsed ja siis hakkame plaanima - kuidas ja kuhu lauda katta, millised nõud lauale panna, mis toite valmistada jne. Koos teeme ostunimekirja ja käime poes, lapsed koristavad erilise hoolega oma tube. Ja ka kõige pisem saab oma sünnipäevatordi valmistamise juures abiks olla või salatisse kurki hakkida.

Oleme alati teinud mängude nimekirja, et peomöllus ei tekiks n-ö tühja pead ja sealt saab alati midagi välja jätta või mõne toreda tegevuse juurde lisada. Vahva on korraldada stiilipidu - pisikeste printsesside pikkade seelikute kakaopidu või teismeliste õudusfilmivaatamise õhtu koos ööbimisega, mis võib toimuda ka õues.

Toidule ei peaks meeletut tähelepanu pöörama - pigem on oluline selle serveerimine erilistes nõudes. Meil on näiteks mõned vanad vanaema tassid, igaüks eri karva ja imeilusad. Rõhk on ka erilisel serveerimisviisil. Mahlaklaasidele suhkruserva tegemine ja jääkuubiku asemel külmutatud marjade kasutamine pole raske aga lastele see meeldib väga, lisab peole pidulikkust.

Mitmeid toite saab ka eelmisel päeval valmis teha (küpsisetort, vahvlid, küpsised) ja tikuvõileibade tegemise juures on väiksed abilised eriti teretulnud. Oleme ka sünnipäevamatka läbi viinud ja kogu seltskonnaga koos toorsalatit metsas kännu peal hakkinud ja lõkkel pannkooke küpsetanud - väga äge oli.

Aia ja toa saab õhupallide ja lilledega kenaks kujundada, lastele on selline peo ettevalmistus ehk olulisem asi peo juures. Ootus on ju see, mis südame põksuma ja meeled elevile ajab.

Mängudest, neidki on ju palju ja eri vanusele - alati on lastele meeldinud kirjade otsimise mäng - pisematele ikka trükitähtedega ja lihtsamad peidukohad, suurematele mõistatuste, ristsõnadega ja keerulisemate peidukohtadega paigad. Mäng päädib toreda üllatusega - näiteks kandikutäie jäätisekokteili või sünnipäevalapse kingitusega. Ja pisut suurematele on meeldinud ka teatrimäng, mille käigus seltskond jagatakse kaheks ja kumbki meeskond etendab käepäraste vahenditega etenduse, mida siis kõik koos saunaterrassil naudivad. Siinkohal muidugi on vedanud kõigil, kes elavad maal või oma majas, kus on ruumi trallida. Suvel pole palju mõelda tarvis, aed ise on juba peoruum ja õuemänge on tuhandeid. Talvel oleme uisutanud õhtul laternavalgel järvejääl, ehitanud lumeonni ja grillinud vorste.

Kindlasti on kena peo lõppedes külalisi tänada toreda päeva eest. Igal juhul olen seda meelt, et kodus külaliste võõrustamine annab lapsele kordades rohkem kui lihtsalt mängutuppa minek. Vanematel on ehk natuke rohkem ettevalmistamist ja hiljem koristamist aga see näitabki ju lapsele, et tema peo pärast on kõik elevil. Mängutoad on kõik ühetaolised, oma koju kutsub laps parimad sõbrad ja selline pidu jääb kõigile kauaks meelde. Olen kuulnud ja endamisi ikka imestanud nende vanemate suhtumist, kes valju häälega välja ütlevad, et ei viitsi jännata selle sünnipäevaga, lihtsam on maksta koha eest ja pärast minema kõndida.

Olen täheldanud, et kui laps kasvab üles toredate koduste sünnipäevadega, siis ka suuremaks saades (kasvõi ülikooli ajal) soovib ta oma tähtpäevadel midagi erilist korraldada, mitte lihtsalt pundi kokku ajada ja õlut juua, neile ei meeldi ka n-ö labrakatest osa võtta. Ja tore on seegi, et lapsed soovivad ja oskavad oma kallitele ka ise üllatusi teha.

Alkoholiteemaga seoses veel üks mõte - meie ja meie tuttavate kodudes ei pakuta laste sünnipäevadel alkoholi, ka lastešampus ei sobi. Miks peab laps kasvama üles teadmisega, et peolaual peab pudel olema?

Igatahes on tore, et ikka on vanemaid, kes tahavad ja viitsivad ilusaid pidusid korraldada. Me kõik ju tuleme lapsepõlvest ja kindlasti on erilised sünnipäevapeod ühed säravaimad lapsepõlve tähekesed, mis kaua meeles püsivad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles